Siseministeerium on saatnud kooskõlastusringile määruse eelnõu, millega luuakse korteriühistutele ligi kahe miljoni euro suurune toetusmeede varjumiskohtade kohandamiseks. Toetus jaguneb kahe aasta peale ning selle eesmärk on aidata ühistutel luua või parendada hoonetes ruume, kus elanikud saavad ohu korral turvaliselt varjuda. Varjumiskoht peab asuma maapinna lähedal, olema kuiv, ventileeritud ja varustatud tualetiga ning tagama ohutu sisenemise ja väljumise. Toetust saavad taotleda korteriühistud, mille hoone netopind on vähemalt 1200 m² ja milles vähemalt 80% korteritest kuulub füüsilistele isikutele; maksimaalne toetus ühele taotlejale on 35 000 eurot. Rahastatakse nii ehitus- ja projekteerimistöid kui ka ventilatsiooni, elektri, energia varustuskindluse ja varuväljapääsude rajamist. Taotlusi menetleb Riigi Tugiteenuste Keskus koostöös Päästeametiga ning meedet rahastatakse laiapindse riigikaitse eelarvest.
Lisainfo ja taotlemistingimused avaldatakse pärast määruse vastuvõtmist RTK kodulehel (www.rtk.ee).
Allikas: Siseministeerium
Eesti Juristide Liit pakub Tallinna korteriühistutele tasuta õigusnõustamist. Õigusnõustamise kestus on 30 minutit.
Rohkem infot: https://app.broneeri.me/tlnkuoigusnoustamine
Allikas: Eesti Juristide Liit
Korteriühistud üle Eesti said alates 15. septembrist kuu aja jooksul esitada taotlusi rekonstrueerimistoetuse saamiseks. Taotlusi esitati Eesti kõigist maakondadest mahus 325 miljonit eurot, vooru eelarve on 80 miljonit eurot. Rahastamisel seab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) majad pingeritta, kõige suurema energiatarbega majad eespool.
Toetus on mõeldud tervikrekonstrueerimiseks neile korterelamutele, mis on kasutusele võetud enne 2000. aastat ning milles on kolm või enam korterit.
EISi korterelamute toetuste juhi Taniel Vaini sõnul laekus taotlusi stabiilselt terve kuu vältel, ilma esimeste päevade tormijooksuta. “Vaatame läbi kõik kuu aja jooksul esitatud taotlused ning esitamise päev selle kuu raames ei mängi mingit rolli. Kokku esitati üle 500 taotluse, mis näitab jätkuvalt väga suurt rekonstrueerimishuvi võrreldes saadaolevate Euroopa vahenditega.”
Taotlusi tuli üle kogu Eesti, kõige rohkem taotlusi esitati kortermajade suuruse põhisesse taotlusvooru, kus kõige enam taotlusi esitati keskmise suurusega kortermajade renoveerimiseks (207). Järgnesid väikeste kortermajade (182), suurte kortermajade (74), naabruskonnapõhiselt rekonstrueeritavate (42) ja muinsuskaitseliste kortermajade (18) taotlused.
Maakondlikult olid kõige aktiivsemad Harjumaa ühistud 118 taotlusega, millele järgnesid Lääne-Virumaa ühistud 91 taotlusega. Tartumaalt esitati 65, Viljandimaalt 48, Järvamaalt 36, Pärnumaalt 35, Raplamaalt 33, Jõgevamaalt 31, Võrumaalt 28, Valgamaalt 14, Läänemaalt 9, Saaremaalt 5, Põlvamaalt ja Ida-Virumaalt 4 ning Hiiumaalt 2 taotlust.
Esitatud taotlused reastatakse pingeritta, mis põhineb korterelamu mõõdetud energiaerikasutusel ehk kui palju on korterelamusse aastas tarnitud energiat köetava pinna ruutmeetri kohta.
Rahastusotsuste tegemisel ei mängi maja asukoht ega maakond rolli. Arvesse läheb üksnes korterelamu koht pingereas selle eelarve raames, kuhu ühistu taotluse esitas: kas korterelamute suuruse põhisesse, muinsuskaitseliste hoonete või naabruskonnapõhise rekonstrueerimise eelarvesse.
“Hetkel on vara hinnata, kuidas jagunevad taotluse esitanud majad energiakasutuse põhjal ja millised neist võiksid vooru aluseks olevate eelarvete kaupa moodustuvate pingeridade alusel rahastuse saada. Need kokkuvõtted saame teha alles pärast kõigi esitatud taotluste läbivaatamist,” selgitas korterelamute toetuste juht.
Toetuse tingimustele vastavate taotluste rahastamisotsuseid võib oodata alates jaanuari algusest.
Lähemalt korterelamute rekonstrueerimise taotlusvoorust EISi veebilehel.
Allikas: EIS
Päästeamet seletab kuidas valmistuda kriisideks.
Allikas: Päästeamet
Koolitusel räägitakse sellest, mida saavad korteriühistud ja elanikud teha, et olla valmis elutähtsate teenuste katkestusteks ja kriisiolukordadeks. Koolitusi korraldab Tartu linn koostöös Päästeametiga. Tutvu koolituste ajakavaga.
Rohkem infot: https://www.tartu.ee/et/vorm/elanikkonnakaitsekoolitus
Allikas: Tartu
• Korteriühistud saavad kuni 10 000 € toetust generaatori ja vajalike tööde jaoks.
• Toetus katab ka elektrisüsteemi ümberehitust, et generaatorit saaks turvaliselt ühendada.
• Taotlemiseks peab olema kehtiv elektriaudit ja vähemalt kolm korteriomandit elamus.
• Taotlusvoor kestab kuni 30. novembrini 2025 või kuni raha lõppemiseni.
• 20. augusti seisuga on esitatud 118 taotlust, toetust on veel alles.
Rohkem infot: rtk.ee/korteriuhistule-kriisivalmiduse-suurendamine-2025
Allikas: Päästeamet
Elektriautode laadijad kortermajade juurde – uus pilootmeede
Taristuminister Kuldar Leis esitas eelnõu, millega riik käivitab miljoni euro suuruse toetusmeetme elektriautode laadijate paigaldamiseks kortermajade lähedusse.
Eesmärk:
Arendada laadimistaristut tiheasustusaladel, et valmistuda elektriautode arvu kasvuks – prognooside järgi üle 30 000 auto aastaks 2030.
Kellele toetus on mõeldud?
Taristuminister kinnitas 80 miljoni euro suuruse rekonstrueerimistoetuse tingimused korteriühistutele, kellel on võimalik alates sügisest taotleda toetust hoonete renoveerimiseks. Uues taotlusvoorus ei kehti enam kiirusepõhine rahastamine — taotlusi hinnatakse energiatarbimise alusel ning toetust saavad enim vajavad majad.
Toetusmäärad on vahemikus 30–50%, sõltudes piirkonnast, maja suurusest ja tööde mahust; väiksematel ja madalama kinnisvaraväärtusega majadel on määr kõrgem. Toetatakse terviklikku renoveerimist, sh fassaadi, tehnosüsteemide ja ventilatsiooni uuendamist ning taastuvenergia seadmete paigaldust.
Taotlemine toimub 30 päeva jooksul ja rahastusotsused tehakse 2026. aasta alguses. Taotlusvooru rahastatakse EL-i struktuurifondidest ja CO₂ kvoodimüügi tuludest.
Vaata toetuse määrasid asukoha järgi: Link: https://kliimaministeerium.ee/uudised/korterelamute-renoveerimise-80-miljoniline-toetusvoor-avaneb-septembris
.png)
