Tavapäraselt rekonstrueeritakse korterelamuid riikliku toetuse abil, mida vahendab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS). 2025. aasta sügisel alanud toetusvoorus ei ole veel otsuseid tehtud.  

Tehniliste Konsultantide Liidu liige Toomas Kuris sõnas, et hooned jaotatakse tarnitud energiatarbimise alusel pingeritta. Kelle energiakulu on suurem, see on toetus saamisele lähemal. Eelinfo kohaselt on esitatud ca 500 taotlust, kuid rahalisi vahendeid on vaid 100 korterelamu jaoks. Seega, neil, kes toetusraha ei saa, jääb üle võimalus, et taotlevad järgmisel aastala uuesti, loobuvad renoveerimisest või teevad seda omavahendite ja krediidiasutuse abil. Kui toetusraha eest tuleb renoveerida majandus- ja taristuministri määruse nr 13 „Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused“ alusel, siis etappide kaupa renoveerides on ehituslikud tingimused lihtsamad.  

Valdav osa Eesti korterelamutest on ehitatud pärast teist maailmasõda, eeskätt 1950.–1990. aastatel, ning paljud neist jõuavad nüüd oma projekteeritud kasutusaja lõppu, mistõttu tekib küsimus, mis nendega edasi teha.

“Minu arvates tuleb olemasolevad hooned korrastada, et inimestel oleks seal mugav elada ning kulud jääksid taskukohaseks. Kui me need hooned renoveerime, kestavad need veel aastakümneid,” ütles Toomas Kuris.  

Hoonet renoveerides ei peaks eraldi eesmärk olema energiatõhusust saavutada. Hoone tehnosüsteemid ja piirdetarindid (katus, seinad, aknad ja uksed) on amortiseerunud ning eelkõige tuleks renoveerida just need hoone osad. Energiasääst ja paranev sisekliima on renoveerimisega kaasnev tulemus, selle tulemusena vähenevad ka tarbimiskulud.  

Hoonet renoveerides etappide kaupa tuleb arvestada seda, et tihti on tehnosüsteemide renoveerimine seotud piirdetarinditega. Näiteks, kui renoveerida küttesüsteem ja hiljem teha korda fassaad, siis soojustuse mõjul muutub ruumide kütteenergia vajadus väiksemaks ja seetõttu küttekehad (radiaatorid) tuleb ümber vahetada. Teiseks, kui välisseinad soojustada ja aknad vahetada,  tuleb kohe mõelda ventilatsioonile, sest hoone muutub peale soojustamist õhutihedaks, mille tõttu ei ole õhuvahetus enam piisav.  

Seega, etappide kaupa renoveerides, on väga oluline tööde järjekord. Mõnda osa eraldi renoveerides, on hiljem kulukas seda ümber teha. “Hiljuti soovis üks korteriühistu küttesüsteemi renoveerida, sest see põhjustas rohkeid avariitöid. Hoone ülevaatusel selgus, et ka teised tehnosüsteemid olid amortiseerunud ja tarindite soojusläbivus oli suur. Jõudsime korteriühistuga järeldusele, et esmalt renoveeritakse tarindid ja küttesüsteem ning rajades ventilatsiooniavad fassaadi, jättes nii võimaluse hiljem teostada ventilatsioonisüsteemi renoveerimine,” selgitas Kuris.

Soovitav tööde järjekord korterelamu etapiviisilisel renoveerimisel:

• Piirdetarindite ehk katuse, sokli, välisseinte ja akende renoveerimine, rõdude renoveerimine

• Ventilatsiooni renoveerimine

• Küttesüsteemi renoveerimine

• Vee- ja kanalisatsioonisüsteemi renoveerimine

• Elektrisüsteemi renoveerimine

• Ligipääsetavuse tagamine (kaldtee, trepid, liftid)

• Viimistlustööd trepikodades ja keldrites

• Päikesepaneelide ja akude paigaldus

Hoone energiatõhususe seisukohalt omab tähtsust piirdetarindite, kütte- ja ventilatsioonisüsteemi renoveerimine. Suurt rolli omab ka päikesepaneelide paigaldus, juhul kui korterelamu suudab toodetud energia omatarbeks ära kasutada. Veel on väga oluline see, kui hoone soovib soojusvarustuse poolelt ahiküttelt üle minna kaugküttele või otsese elektrikütte asendada soojuspumba ja radiaatoritega.

Hoone renoveerimine tervikuna on hoone eluea pikendamine mitmekümne aasta võrra tagab hoone säilimise ja seal elavate inimeste heaolu. Seetõttu on hoone renoveerimise tasuvust rahas keeruline mõõta. Kinnisvara väärtuse seisukohalt on korterid renoveeritud hoonetes 5 – 10% kallimad. Ehitushinnad ajas tõusevad, samuti teevad seda energiahinnad. Alternatiiviks on hoone amortiseerumine ja lagunemine ehk kinnisvara väärtuse langus.  

Toomas Kuris rääkis, et möödunud aastal alustasid Tallinna Tehnikaülikooli teadlased hoone renoveerimispassi väljatöötamist. Renoveerimispass on konkreetsele hoonele kohandatud tegevuskava hoone tervikrenoveerimiseks suurima määratud arvu etappidega, millega parandatakse hoone energiatõhusust ning tagatakse hoone jätkusuutlikkus. See on tegevuskava etapiviisiliseks tervikrenoveerimiseks, mis aitab omanikel kavandada parimat ajastust ja sekkumisvõimalusi.  Kui renoveerimispassi vorm on välja töötatud (eeldatavalt 2026. aastal), saavad energiatõhususe spetsialistid kliendi tellimuse alusel koostada konkreetse korterelamu renoveerimispassi, mille alusel on võimalik teostada etapiviisiline renoveerimine.

‍