Me kõik tekitame oma igapäevaelus rohkem jäätmeid, kui arvata oskame, ja paraku ei ole kõike seda võimalik uuesti ringlusse võtta või uueks tooteks muuta. Just seetõttu on mõistlik mõelda rohkem sellele, kuidas ise vähem prügi tekitada - olgu see läbi nutikamate ostude või korduskasutuse ning eelistada tooteid, mis on valmistatud biolagunevatest materjalidest. Nii saame ühiselt vähendada keskkonnakoormust ja hoida oma elukeskkonda puhtamana.

Kortermajaleht suhtles sellel teemal Kliimaministeeriumiga ning nende poolt vastas küsimustele jäätmekorralduse ja digitaliseerimise valdkonnajuht Kristel Kibin.

Milliseid katseid on teinud avalik, era- ja kolmas sektor biolagunevate kottide promomisel ja nende normaliseerimisel? 

Kliimaministeerium ei ole seni biolagunevate ja kompostitavate kottide kasutust eraldi reklaaminud. Tegelikult soovitame biojäätmeid koguda ilma kotita - köögis võiks olla eraldi korduskasutatav kogumisanum, kust saab biojäätmed kallata lahtiselt konteinerisse. Nii on vaja konteinerisse vaid vooderduskotti (tõsi, see peaks olema kompostitav). Eesti tööstusliku kompostimise protsessid on sellised, et biolagunev kott enamasti laguneda ei jõua ja sorteeritakse koos muude võõristega biojäätmete hulgast või hiljem kompostist välja. Kui lahtiselt kogumine ei ole siiski võimalik, tuleks valida kas paberkott või kompostitav kott, sest nende kasutamisel on risk keskkonnakahjuks ja võõristega komposti saastamiseks siiski väiksem kui tavalise kilekoti puhul. Kodukompostimise puhul tuleks biojäätmeid kindlasti koguda lahtiselt.

Mis on olnud siiamaani takistuseks, et biokotte rohkem ei kasutata? Nende hind? Kättesaadavus? 

Kliimaministeeriumil pole biolagunevate ja kompostitavate kottide kasutamise statistikat. Küll aga nägime kahjuks hiljuti valminud olmejäätmete sortimisuuringust, et biojäätmete konteinerisse pannakse rohkelt selliseid jäätmeid, mis sinna ei kuulu – see viitab, et biojäätmete kogumiseks kasutatakse ka tavalisi kilekotte. Kindlasti on oluline tõsta teadlikkust sellest, kuidas biojäätmeid võimalikult puhtalt ja võõristevabalt koguda.

Kas ja mil määral on Eestis võimalik kasutada rohkem biolagunevaid materjale? 

Eestis on potentsiaali biolagunevate materjalide ja ka biopõhiste materjalide kasutust laiendada. Näiteid biolagunevate materjalide kasutamisest on olemas pakendivaldkonnas. Biopõhiste materjalide suuremaks kasutuseks ja uudsete materjalide tootmiseks pakuvad võimalusi nii puidusektor kui ka põllumajandus.  

Selgituseks, et biopõhine materjal ja biolagunevus ei ole samasisulised terminid. Biopõhine materjal on valmistatud taastuvast allikast, näiteks puidust või suhkruroost. Kõik biopõhised materjalid ei pruugi aga olla biolagunevad. Biolagunev tähendab materjali, mis laguneb peamiselt mikroobse elutegevuse mõjul teatud tingimustel (sobiv temperatuur, niiskus, hapniku olemasolu). Kompostitavus tähendab lagunemist kompostimise ehk kontrollitud tingimuste käigus, kompostimisel saadakse huumus, vesi ja süsihappegaas. 

Ma olen näinud linnapildis reklaame, et taaskasutatud materjale kasutatakse palju. Kas seda numbrit oleks võimalik suurendada? 

Taaskasutatud, täpsemalt ringlussevõetud materjalide osakaalu on võimalik suurendada. Selleks, et toota kvaliteetseid ringlussevõetud materjale, on vaja ka võimalikult puhast kvaliteetset tooret ehk jäätmeid paremini liigiti koguda ning taristut jäätmete ringlussevõtuks. Ringlussevõetud materjalide kasutamine toodetes sõltub kogumise ja ümbertöötlemise taristust, nõudlusest selliste toodete järele, ringlussevõetud materjalide materjalivoost ja hinnast. Jäätmete järelsortimine ei suuda asendada jäätmete liigiti kogumist tekkekohas ning seetõttu on oluline iga inimese panus, et taaskasutatud materjalide kasutamine suureneks. 

Millised on mõned suuremad sammud, mida Eesti püüab keskkonnasäästlikuse suurendamise nimel teha? 

Keskkonnahoiu jaoks teeb Eesti tegevusi erinevates valdkondades. Kui keskenduda jäätmete valdkonnale, on suure muudatusena hetkel Riigikogu menetluses jäätmereformi eelnõu, mis toob olulisi muudatusi olmejäätmete liigiti kogumises ja loob vajalikud eeldused jäätmete suuremaks ringlussevõtuks. Paralleelselt suuname Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu toetusvahendeid jäätmete liigiti kogumise taristusse, jäätmete ringlussevõttu ning jäätmetekke vähendamisse.

Kuidas saavad inimesed oma biojälge vähendada? 

Biojäätmetega seotud keskkonnamõju vähendamiseks on kõige lihtsam ja olulisem vältida ja vähendada toidujäätmete teket. Toidujäätmetega kaasnevad suured keskkonnamõjud, samuti rahaline kulu ja sotsiaalsed mõjud. Selleks, et vähendada oma toidujäätmete tekkimist, tasub läbi mõelda menüü, koostada ostunimekiri arvestades seda, mis on kodus juba olemas ja mis on menüüsse planeeritud ning kasutada söögikõlblikke toidujääke uute roogade valmistamisel. Oluline on teha vahet märgetel „kõlblik kuni" ja „parim enne". Märget „kõlblik kuni" ehk tarvitamise tähtpäeva kasutatakse kiiresti riknevatel toitudel. See tähistab kuupäeva, milleni võib toitu ohutult süüa ehk toit tuleb tarbida enne „kõlblik kuni“ kuupäeva möödumist. „Parim enne” tähistab kuupäeva, milleni säilib toote nõuetekohane kvaliteet. Toiduaineid on ohutu tarbida ka mõnda aega pärast „parim enne” kuupäeva möödumist, kuid enne tarbimist tuleks toitu vaadelda, nuusutada ja maitsta. Külmikus ja kapis tasub vanemad toiduained panna ettepoole, et need ei ununeks tarbimata.  

Kui toitu siiski jääb üle ja see on söögikõlblik, tasub seda jagada sõprade, naabrite ja kolleegidega. Teatud piirkondades on toidujagamiskapid, kuhu söögikõlblik ülejääv toit viia (nt kinnised kuivained jm).  

Kui toidujäätmed siiski tekivad, siis kindlasti ei tohiks neid visata segaolmejäätmete, pakendijäätmete ega muude jäätmete hulka, vaid koguda eraldi biojäätmete konteinerisse või kompostida ise.  

Kas riik saab korteriühistuid rahaliselt toetades kaasa aidata sellele, et korteriühistud rohkem prügisorteerimisega tegeleksid? 

Kuna jäätmekorraldus on kohaliku omavalitsuse ülesanne, siis riigi poolt toetame Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu kohalikke omavalitsusi jäätmete liigiti kogumise tõhustamiseks. Sealhulgas küsivad kohalikud omavalitsused kogumismahuteid, mida jagatakse korteriühistutele.  

Valmimas on ka üleriigiline olmejäätmete liigiti kogumise juhend, millest iga inimene saab järgi vaadata, millisesse kasti enamlevinud jäätmed panna tuleks.  

Kohalikud omavalitsused, kes oma linnas või vallas liigiti kogumist korraldavad, saavad omalt poolt luua liigiti kogumist soodustavad jäätmeveo tingimused. Näiteks mõjutatakse liigiti kogumist hinna kaudu – vanapaberi ja biojäätmete üleandmine on sageli odavam kui segaolmejäätmete üleandmine.  

Kuhu Eestis prügi viiakse ja kuidas selle hulka vähendatakse, et prügimägi nii-öelda täis ei saaks? 

Eesti olmejäätmetest (nende hulka kuuluvad ka segaolmejäätmed ehk prügi) ladestati 2023. aastal 7%. Ringlusse suunati 38% ning põletati energiakasutusega 43%. Segaolmejäätmete ehk prügi puhul on Eestis valdavaks käitlusviisiks põletamine energiakasutusega, mida tehakse peamiselt Iru jäätmepõletustehases. Tavajäätmete prügilaid on üle Eesti viis (Jõelähtme, Paikuse, Väätsa, Torma, Uikala), kuid nende roll jäätmete prügimäkke ladestajana väheneb ning järjest enam tegeletakse jäätmete väärindamisega. Meie jäätmeid võetakse ringlusse nii Eestis kui teistes riikides. Biojäätmetest toodetakse toote nõuetele vastavat komposti näiteks Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuses, Hiiumaa jäätmejaamas, Aardlapalus ja mujalgi. Biogaasi ja kääritusjääki toodetakse biojäätmetest näiteks Maardus EKT Ecobio OÜ biogaasitehases. Vanapaberit võetakse ringlusse Räpina paberivabrikus ja Werrowooli tehases Antslas. Klaasijäätmete ringlussevõtuga tegeleb mitu ettevõtet Järvakandis.  

Selleks, et suurendada jäätmete ringlussevõttu ning vähendada energiakasutust ja ladestamist prügilas, on Riigikogu menetluses jäätmereformi eelnõu. Jäätmereformi üheks osaks on ladestustasu tõstmine ning põletustasu kehtestamine, mis muudab jäätmete ringlussevõtu majanduslikult mõistlikumaks. Reformis on muidki muudatusi, mis aitavad luua vajalikud eeldused paremaks jäätmete ringlussevõtuks, sealhulgas näiteks jäätmete kogumise taristu arendamine.