Suurte teadmiste ja kogemusbaasiga kinnisvarahaldur Margus Toom tegutseb Võrumaal ja on seal tunnustatud tegija. Tal on käed ja jalad pidevalt tööd täis, kuid soov oma kodupaika arendada ja parandada ei ole kuskile kadunud. Ta räägib Kortermajalehele, et tegeleb igapäevaselt korteriühistute haldamise, juhtimise ja nõustamisega, kus tal on staaži rohkem kui 26 aastat, ning tehnilise konsultandi teenuse osutamisega korterelamute rekonstrueerimisel. “Eriti meeldib mulle tegeleda korteriühistus õigusalaste küsimustega ja majanduskavade ning põhikirjade koostamisega. Ja väga huvitavaks töölõiguks on kujunenud ka uus amet tehnilise konsultandina. Naudin seda ja püüan seda peensusteni selgeks saada,” ütles ta. 

Kes on tehniline konsultant ja mida ta teeb?

Tehnilise konsultandina võib tegutseda füüsiline isik, kes on läbinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt heaks kiidetud koolitusmooduli alusel läbiviidud korterelamute rekonstrueerimise pädevuskoolituse ja sooritanud koolituse läbimist tõendava eksami. Ühte sellist koolitust pakub TalTech, kus saab tehnilise konsultandi kursused läbida ja vastavasisulise tunnistuse omajaks.

Tehniline konsultant osutab teenust kirjaliku lepingu alusel, mis on sõlmitud korteriühistu ja tehnilise konsultandi vahel. Tehniline konsultant peab pakkuma sõltumatut teenust ja ainuisikuliselt. Tal ei tohi olla majanduslikke huvisid ettevõtjate suhtes, kes on teiste osapooltena kaasatud rekonstrueerimisprotsessi – projekteerija, ehitaja, korteriühistu jne.

Toomi sõnul on iga korteriühistu oma nägu oma murekohtadega.  

Võrumaal, kus Margus Toom tegutseb, vajab olukord juba pikemat aega muutust. “Eks nagu kogu Eesti elamufond tervikuna nii ka Võrumaa elamufond on juba mõnda aega tagasi jõudnud olukorda, kus vajab täielikku rekonstrueerimist,” ütles ta. “Oleme teelahkmel, et kas vaadata pealt kuidas elamu hääbub ja läheb lammutamisele või teha elamule täielik remont ning pikendada seega eluiga ca 30-40 aastat,” lisas ta.

“Eesti äärepiirkondades nagu Võru elab korterelamutes keskmisest vanem elanikkond. Ja eks see avaldab ka mõju ka otsustusprotsessidele nendes elamutes. Vanemad inimesed kardavad laenu võtmist korterelamute rekonstrueerimisel. Nad pole harjunud võlgu elama,” selgitas haldur inimeste mõtlemist.

Võrumaa mured võivad erineda näiteks Tartu- või Harjumaa omadest, aga neid on vaja teada, et nendega tegeleda. Alles see oli, kui Jõhvis valmis pärast kolme aastat esimene täieliku renoveerimisprotsessi läbiteinud kortermaja. 

Margus Toom ütles, et korterelamute rekonstrueerimine jääb toetusraha taha seisma.  

“Vähemalt 300-400 miljoni toetusraha on koheselt juurde vaja, sest juba praegu on ca 400 maja oma toetus järjekorras ootamas. Seda kõike lisaks 100-140-le majale, kes 2025 sügisesest toetusvoorust rahaotsust ootavad,” tõi Toom välja. 

Haldur ei näe, et Põlva- või Valgamaal oleksid väga palju teistsuguseid probleeme kui neil Võrumaal. Küll aga ta näeb ühte suurt probleemi, mida nt suurlinnas pole. “Üks tõsisemaid probleeme suurlinnadest väljaspool on mittevalmisolek juhtimisteenuse eest maksta. Ei maksta isegi oma ühistu juhatuse liikmetele inimväärset tasu oma töö eest, rääkimata pädeva teenuse sisseostmisest kinnisvarahaldusfirmast,” ütles Toom. 

“Teiseks. Kinnisvara korrashoiuga peaksid tegelema siiski koolitatud, pädevad isikud. Kui minu teha oleks, siis seaks kohe vastavad pädevuse nõuded isikule, kes seda vastutusrikast tööd korteriühistus veab,” tõi ta välja. Ja koolitama ei peaks ainult juhte, vaid harimist vajavad ka otsustajad, korteriomanikud. Tark omanik teeb tarku otsuseid.

Toom leiab, et seal on põhjus, miks inimesed erinevates korterühistutes pole piisavalt aktiivsed. “Eks nad oleksid aktiivsemad, kui nad teaksid, mis abi ja kust küsida. Paljud probleemide lahendamised jäävad KÜ juhtide otsustusjulguse ja väheste teadmiste taha seisma,” ütles ta