Kinnisvarahaldurite kutse taotlemine ja pikendamine - mida teada?

Varsti jõuab taas kätte aeg, mil kinnisvarahaldurid saavad oma kutset pikendada ning kutset saavad taotleda ka need, kes seda seni veel teinud ei ole. See on oluline, sest korteriühistutel ja teistel kinnisvaraomanikel on vaja piisavalt pädevaid haldureid, kelle vahel valida. Mida rohkem on turul kutsetunnistusega spetsialiste, seda suurem on ka teenusepakkujate valik ja konkurents ning seda lihtsam on leida oma vajadustele sobiv haldur.

Haldurite kutse taotlemisest ning kutse pikendamisest rääkis Kortermajalehega Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liidu kutsekomisjoni esimees Alex Roost.

Varsti jõuab kätte aeg, mil haldurid peavad uuesti enda kutset taotlema – kes teeb seda esimest korda ja kes pikendab. Mida jõuavad veel teha haldurid, kes soovivad kutset taotleda esmakordselt või kutset pikendada?

Kõige olulisem soovitus on mitte jätta ettevalmistust viimasele hetkele. Esmalt võiks inimene üle vaadata, millist kutsetaset ta soovib taotleda ning kas tema haridus ja töökogemus vastavad selle taseme eeltingimustele. Kogu kutse taotlemisega seotud info on kompaktselt kättesaadav EKKL-i kodulehel: https://ekkliit.ee/kutse-andmine/

EKKL annab kinnisvara halduse valdkonnas näiteks kinnisvarahalduri taseme 4 ja 5 ning kinnisvara haldusjuhi taseme 6 kutseid. Nende tasemete nõuded on erinevad. Näiteks kinnisvarahalduri taseme 4 puhul peab taotlejal olema vähemalt keskharidus ja vähemalt üheaastane pidev erialane töökogemus. Taseme 5 puhul on üheks võimaluseks vähemalt keskharidus ja vähemalt kaheaastane pidev erialane töökogemus. Haldusjuhi tasemel 6 on nõuded juba kõrgemad – ühe võimalusena kõrgharidus ja vähemalt kolm aastat erialast töökogemust viimase seitsme aasta jooksul.

Esmakordsel taotlejal ei ole praegu kohustuslikku täienduskoolituse mahu nõuet. See ei tähenda aga, et ettevalmistust pole vaja. Soovitame kindlasti tutvuda taotletava kutse kutsestandardiga ning hinnata ausalt, millistes valdkondades on teadmised tugevad ja kus oleks vaja ennast täiendada. Teooriatest võib hõlmata nii õiguslikke, majanduslikke, tehnilisi kui ka kinnisvara korrashoiu üldteadmisi.

Esmataotlejatel soovitame tungivalt läbida 40 akadeemilise tunni mahus baaskoolitus, kus antakse ülevaade kutse taotlemise protsessist ning valmistatakse taotlejat ette nii teoreetiliste teadmiste testiks kui ka tasemetöö koostamiseks ja kaitsmiseks. Kuigi baaskoolitus ei ole kutse taotlemise eeltingimus, aitab see süsteemselt üle korrata vajalikud teemad ja saada parema arusaama sellest, mida kutseeksamil hinnatakse.

Kutset taastõendaval halduril tasub esmajärjekorras kontrollida oma täienduskoolitusi ja erialast töökogemust. Taastõendamiseks peab inimene olema kutsetunnistuse kehtivuse ajal töötanud erialal vähemalt poole kutsetunnistuse kehtivusajast ja täitnud EKKL-i täienduskoolituse nõuded. Lisaks ei tohi kutsetunnistuse kehtivuse lõppemisest olla möödunud rohkem kui üks aasta.

Taastõendamise puhul on sõltuvalt kutsest ette nähtud aastas 8–16 akadeemilist tundi erialast täienduskoolitust ning 2–6 tundi vabakoolitust. Kui need nõuded on täidetud ja dokumentidega tõendatud, võib kutse taastõendamine toimuda dokumentide alusel. Kui vajalikud eeldused ei ole täidetud, võib olla vajalik täiendav hindamine.

Seega soovitaksime juba praegu kokku koguda koolitustunnistused, korrastada CV ja tööalase tegevuse kirjeldus ning vaadata üle, kas kutsetunnistuse kehtivus ja vajalik tööstaaž võimaldavad kasutada taastõendamise lihtsamat teed

Mida peaks tähele panema kutseeksamil ja millele tähelepanu pöörama?

Kutseeksamit ei tasu käsitleda kui klassikalist koolieksamit, kus tuleb lihtsalt õiged vastused pähe õppida. Eesmärk on hinnata, kas inimene vastab kutsestandardis kirjeldatud kompetentsidele.

Kinnisvarahalduri kutsete puhul võivad hindamismeetoditeks olla kirjalik teoreetiliste teadmiste test, tasemetöö koos kaitsmisega, dokumentide alusel hindamine või nende meetodite kombinatsioon.

Kõige parem ettevalmistus on võtta ette oma kutsetaseme kutsestandard ja küsida iga kompetentsi puhul: kas ma oskan seda päriselt teha ja kas ma oskan selgitada, miks ma seda just nii teen?

Teooriatesti puhul on küsimused seotud muu hulgas kinnisvara korrashoiu õigusaktide, standardite ning tehniliste, majanduslike ja administratiivsete teadmistega. Testis on 20 küsimust ja vastamiseks kuni 60 minutit. Kutsetasemeti on ka nõutav tulemus erinev: tasemel 4 vähemalt 11, tasemel 5 vähemalt 13 ning tasemel 6 vähemalt 16 õiget vastust.

Tasemetöö ja selle kaitsmise puhul on aga väga oluline näidata oma analüüsivõimet ja praktilist kogemust, mitte piirduda seaduste või standardite refereerimisega. Kõrgematel kutsetasemetel eeldatakse juba probleemide, seoste ja võimalike lahenduste sisulist analüüsi.

Minu soovitus oleks: ärge valmistuge ainult eksamiks – valmistuge tõendama oma professionaalset pädevust.

Kas kinnisvarahalduri eksamit saavad teha kõik ilma eelneva koolituseta või mis tingimused on?

Kohustusliku eelneva koolituse läbimine ei ole töömaailma esmakordsele taotlejale praegu nõutud. Küll aga ei tähenda see, et kutseeksamile saab tulla ilma eeltingimusi täitmata.

Kutse taotlemise eelduseks on eelkõige nõutav haridus ja erialane töökogemus.

Näiteks:
• kinnisvarahaldur, tase 4 – vähemalt keskharidus ja vähemalt üks aasta pidevat erialast töökogemust;
• kinnisvarahaldur, tase 5 – ühe võimalusena vähemalt keskharidus ja vähemalt kaks aastat pidevat erialast töökogemust;
• kinnisvara haldusjuht, tase 6 – ühe võimalusena kõrgharidus ja vähemalt kolm aastat erialast töökogemust viimase seitsme aasta jooksul.

Lisaks on kõrgemale tasemele võimalik liikuda ka varasemalt omandatud madalama taseme kutse ja nõutava töökogemuse kombinatsiooniga.

Seega võib inimene olla väga hea praktik ning jõuda kutseeksamile ilma konkreetset kutseeksamiks ettevalmistavat koolitust läbimata. Aga tal peavad olema vajalik haridus ja töökogemus ning eksamil tuleb tal oma kompetentsust tõendada.

Koolitus on siin pigem vahend teadmiste ajakohastamiseks, mitte pilet eksamile.

Kui haldur on tegutsenud pikalt ja tal on näiteks 15 aastat kogemust, kas tal on üldse kutset paberil vaja?

15 aastat kogemust on kahtlemata suur väärtus. Kutsetunnistus ei muuda 15-aastase kogemusega inimest automaatselt paremaks spetsialistiks ja kutsetunnistuse puudumine ei tähenda automaatselt, et inimene oma tööd ei oska.

Samas ei ütle kogemuse pikkus üksi veel kõike selle kogemuse sisulise kvaliteedi kohta. Üks inimene võib olla 15 aastat lahendanud peamiselt igapäevaseid küsimusi, teine aga sama aja jooksul juhtinud suuri rekonstrueerimisprojekte, koostanud pikaajalisi korrashoiustrateegiaid, korraldanud hankeid, juhtinud eelarveid ning tegelenud energiatõhususe ja muude keerukamate kinnisvara juhtimise küsimustega.

Kutsetunnistuse mõte on anda kolmandale osapoolele sõltumatu kinnitus, et inimese teadmised, kogemus ja kompetentsid vastavad konkreetse taseme kutsestandardile. See ei asenda kogemust, vaid aitab seda selgemalt ja võrreldavamalt tõendada.

Tänapäeval pööravad järjest rohkem nii avaliku kui ka erasektori hankijad ning tööandjad tähelepanu sellele, kas kinnisvara korrashoiu valdkonnas tegutseval spetsialistil on kehtiv kutsetunnistus. Seetõttu annab kutsetunnistus tellijale või tööandjale selge signaali, et inimese kompetents ei põhine ainult tema enda CV-l või varasematel ametinimetustel, vaid seda on hinnatud kindlate ja ühtsete nõuete alusel.

Oluline on ka see, et kutsetunnistus ei ole ühekordne tõend. Kutse säilitamiseks ja taastõendamiseks tuleb kutseomanikul hoida oma teadmised ajakohased ning täita täienduskoolituse nõudeid. EKKL-i täienduskoolituse nõuded on üles ehitatud sellise loogikaga, et koolitused toetaksid ja arendaksid kutseomaniku kompetentse kinnisvara korrashoiu ja sellega seotud valdkondades. Taastõendamisel on sõltuvalt kutsest ette nähtud 8–16 akadeemilist tundi erialast täienduskoolitust aastas ning lisaks vabakoolituse maht. 

Selle mõte on, et kutseomaniku teadmised ei jääks tasemele, mis tal olid kutset esmakordselt saades. Valdkond muutub pidevalt – muutuvad õigusaktid, standardid, tehnoloogiad, digilahendused, energiatõhususe nõuded ja juhtimismeetodid. Täienduskoolituste kaudu peaks kutseomanik nende muutustega kaasas käima ning hoidma oma professionaalset kompetentsi ajakohasena.

Seetõttu võiks 15-aastase kogemusega professionaali puhul küsida pigem vastupidi: kui kompetents on olemas, miks mitte seda ka sõltumatult tõendada ja järjepidevalt ajakohasena hoida?

Mida see „paber“ tegelikult näitab?

Kutsetunnistus ei ole lihtsalt dokument või „paber seinal“. Selle väärtus seisneb selles, et inimese kompetentsi on hinnatud konkreetse kutsestandardi ja ühtsete hindamispõhimõtete alusel.

See tähendab, et kutsetunnistus annab tööandjale, tellijale või kliendile sõltumatu kinnituse, et inimesel on taotletud kutsetasemele vastavad teadmised, oskused ja töökogemus ning et ta suudab neid oma töös rakendada.

Oluline on ka mõista, et erinevad kutsetasemed tähistavad erinevat vastutuse ja kompetentsi taset. Näiteks kinnisvara haldusjuhi taseme 6 puhul ei hinnata ainult igapäevase halduse korraldamise oskust. Kompetentsid hõlmavad strateegilist, taktikalist ja operatiivset kinnisvara korrashoidmist. See tähendab muu hulgas korrashoiustrateegiate ja majanduskavade koostamist, hangete ja lepingute korraldamist, pikaajaliste investeeringute kavandamist ja analüüsimist, korrashoiu efektiivsuse hindamist ning omaniku huvide esindamist. 

Kutsetunnistuse saamiseks ei piisa üksnes sellest, et inimene ütleb oma CV-s, et ta on vastavaid ülesandeid täitnud. Kompetentsi hinnatakse dokumentide, teoreetiliste teadmiste testi, tasemetöö ja selle kaitsmise või muude kutsele sobivate hindamismeetodite kaudu. Hindamise eesmärk on kontrollida, kas inimese tegelikud teadmised ja oskused vastavad kutsestandardis kirjeldatud nõuetele. 

Samas ei tähenda kutsetunnistus, et selle omanik ei tee kunagi vigu või et kõik kutsetunnistusega inimesed on tööalaselt täpselt ühesugused. Kutsetunnistus ei mõõda kõiki inimese isikuomadusi ega asenda praktilist kogemust.

Küll aga annab see tellijale või tööandjale olulise võrdluspunkti – teadmise, et inimese professionaalne pädevus ei põhine ainult tema enda väitel või ametinimetusel, vaid seda on hinnatud sõltumatult ja kindlate nõuete alusel.

Lisaks on oluline, et kutsetunnistus ei ole lihtsalt ühekordne tõend. Kutse taastõendamiseks peab inimene hoidma oma teadmised ja oskused ajakohased, töötama jätkuvalt erialal ning täitma täienduskoolituse nõudeid. Seetõttu näitab kehtiv kutsetunnistus lisaks varasemalt tõendatud kompetentsile ka seda, et inimene tegeleb oma professionaalse arengu ja teadmiste ajakohastamisega. 

‍

Kortermajaleht tänab Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liidu kutsekomisjoni esimeest Alex Roosti sisuka vestluse ja praktiliste selgituste eest.