Mis vahe on varjumiskohal ja varjendil?

Tänasel geopoliitiliselt keeruliselt ajal, kus isegi meie liitlased Ameerika Ühendriikidest teevad arusaamatuid otsuseid, peavad eestlased ja teised mõtlema enda turvalisusele. Üks nendest on võimalikud varjumispaigad olemasolevate kortermajade juures, kus elanikud saavad end viimases hädas kaitsta.

Kortermajalehe küsimustele vastas Päästeameti varjumise ekspert Leho Lemsalu.

‍

Üldiselt aetakse varjend ja varjumispaik segamini. Mis vahe on varjumiskohal ja varjendil? 

Varjumiskoht - olemasolev hoone või selle osa, mis on kohandatud varjumiseks ning mille konstruktsioon kaitseb inimest vähemalt plahvatusega kaasneva laialipaiskuva eseme eest. Varjumiskohad jagunevad avalikeks ja mitteavalikeks. 

Varjend - hoone või selle osa, mis on rajatud varjumiseks ning mille konstruktsioon kaitseb inimest plahvatuse ning sellega kaasneva lööklaine, laialipaiskuva eseme ja õhusaaste, sealhulgas ioniseeriva kiirguse eest. Varjendid jagunevad avalikeks ja mitteavalikeks. Praeguseks hetkeks varjendeid Eestis ei ole, aga alates 1. juulist 2026 tuleb uutes hoonetes, mis on mõeldud massiliseks külastamiseks või mille suletud brutopind on vähemalt 10 000 m², rajada avalikud varjendid. Mitteavalikud varjendid tuleb rajada eluhoonetesse või muudesse avalikesse ja eriotstarbelistesse hoonetesse pindalaga vähemalt 1200 m² ning tööstus- või laohoonetesse pindalaga vähemalt 1500 m². Koos varjendite ja varjumiskohtade rajamisega tuleb koostada ka varjumisplaan.

Miks ühistud ajavad need segamini? 

Võibolla on lihtsam eristada, kui öelda, et varjendid on kõrgema kaitseklassiga ja need rajatakse uutesse hoonetesse. Varjumiskohad on olemasolevate hoonete varjumiseks kohandatud ruumid. Sõnad on sarnased ja mõlemad on kohad varjumiseks.

Ühistutele võiks praktiliselt lahti seletada, mis on nende vahe? Ja miks peaksid ühistud võimaluse korral omale varjumiskoha planeerima?

Kuna olemasolevatesse hoonetes saab üldjuhul vaid olemasolevaid ruume sobivaks kohandada, on tegemist varjumiskohtadega. Nende kohtade ettevalmistamise mõte on see, et kui Eesti riigis peaks tõusma sõjalise konflikti oht siis on sama hoone elanikel võimalus kuhugi ohutumasse kohta varjuda. Kelder või äärmisel juhul esimese korruse akendeta tugevate seintega ruumid on selleks sobivad kohad. Ettevalmistatud varjumiskoht ei pea tähendama ruumide tühjaks tegemist alatiseks, vaid rahu ajal saab neid kasutada ka muuks otstarbeks. KÜ peab ise otsustama, kas need ruumid on sellised, kuhu saab ka väga lühikese ettevalmistusega minna, nt hulkuvate droonide ohu korral või on need sellised ruumid, mis valmistatakse ette paari päeva jooksul tõsisema ohu jaoks.

Kuidas varjumisplaaniga algust teha? Millest see koosneb?

Lähemalt saab lugeda siit: https://www.olevalmis.ee/varjumiskoha-ettevalmistamine/

Enne varjumisplaani koostamist tasub läbi lugeda varjumiskoha kohandamise juhis ja vaadata üle materjal Päästeameti kodulehelt või Olevalmis.ee lehel. Kuna varjumisplaani reguleeriv määrus on alles kinnitamisel, siis ka täiendav juhendmaterjal on alles koostamisel. Kui materjal läbi loetud, tasub alustada hoone hindamisega, et millised võimalused või riskid seal paiknevad, kui palju on hoones inimesi, kas ja millised ruumid oleks varjumiseks sobilikud jne. Kui hoone ja selle kasutajate varjumisvõimalused hinnatud, tuleks võimalused kirja panna. Varjumisplaan oma ülesehituselt koosneb kolmest osast, kus alguses on üldinfo ja ülevaatlik info, seejärel skeemid/joonised ja lõpuks detailsem korralduslik info, et millises etapis keegi midagi tegema peab või teadma peab. Üle 1200m2 suletud netopinnaga hoonetes tuleb varjumisplaan teha ka siis, kui varjumisvõimalusi ei ole ega saagi tekitada, kuid ka see info on hoone kasutajatele vajalik.

Kuhu peab varjumisplaani koostamiseks pöörduma? Ja kes selle lõpuks kokku paneb? 

Varjumisplaan on konkreetse hoone ja selle hoone kasutajate kohta. Hoonet ja selle võimalusi tunneb kõige paremini hoone omanik/haldaja/KÜ juhatus. Kortermajade puhul peaks varjumisplaani jaoks vajalik info olema piisavalt lihtsakoeline, et seda saaks teha ka juhatuse liige ise. Kui toetust või abi vaja, siis on tekkinud juba hulganisti eraettevõtteid, kes nende plaanide koostamisel saavad abiks olla. Päästeamet abistab ka niipalju kui võimalik, kuid suure huvi ja piiratud ressursside tõttu tuleb nõustamise saamiseks arvestada pikema, kohati lausa kuude pikkuse ooteajaga.

‍

Kas varjumisplaan on kohustus või soovitus vanematel üle 1200m2 netopinnaga hoonetel?

Varjumisplaani kohustus tuleneb Hädaolukorra seadusest ja see on kohustus nii olemasolevatele kui ka alles ehitatavatele hoonetele, mille suletud netopind on suurem kui 1200m2, tööstushoonete puhul 1500m2. Kui varjumisplaan valmis, tuleb see hoone omaniku või KÜ juhatuse poolt kinnitada, vajalik info hoone kasutajatele teatavaks teha. Varjumisplaani ei pea otseselt kuhugi registreerima või kooskõlastama, kuid kuna Päästeamet on varjumisplaani osas järelevalvet tegev asutus, siis peab plaani esitama juhul, kui Päästeamet seda küsib.

Kui ühistul on kelder, mis on täis torusid ja omanikele kuuluvaid panipaikasid, kuidas siis tegutseda? 

Kuna tegemist on eraomandiga, siis peavad omanikud või hoone kasutajad eelkõige ise kõige sobilikumad lahendused valima. Varjumiskohtasid võib hoones olla mitu või üks varjumiskoht võib olla mitme hoone kohta, varjumiskoht võib olla hoones sees või ka kuskil hoovis. Hoones sees võib see olla keldris või ka esimesel korrusel. Varjumiskoht võib koosneda mitmest ruumist või paikneda ainult ühes ruumis. Oluline on see, et baastingimused oleksid täidetud (nt tugevad seinad ja laed, piisav õhuvahetud, varuväljapääs jne). Mõned kohad võivad nõuda rahalisi väljaminekuid ja ehitustöid, mõnedes kohtades saab ruumid sobivaks kohandada lihtsamalt.

Kas peab kutsuma kedagi vaatama, et kas kelder sobib varjumiskohaks kohandamiseks? Ja kas peab ikkagi koostama varjumisplaani, isegi kui kelder ei sobi varjumiskohaks? 

Sobiliku asukoha, suuruse või muud lahendused saab valida hoone omanik, juhatus või kasutajad ise, selleks ei ole vaja luba küsida. Kui on vaja nõustamist, soovitame interneti kaudu üles otsida vastavat teenust pakkuvad ettevõtted ja kutsuda nad kohale.

‍

‍

Päästeameti lehelt: Varjumisplaan peab olema valmis hiljemalt 1. juuliks 2027 (hoonetele, mille suletud netopind on üle 1200 m²).Varjumisplaan tuleb koostada ka siis, kui hoones ei ole võimalik varjuda. Vaata siit varjumisplaani kohta lähemalt