Kas vanade kortermajade renoveerimine peaks tähendama ainult soojustamist ja ventilatsiooni parandamist – või ka elanike igapäevaelu lihtsamaks muutmist? Üha enam räägitakse lahendusest, kus majadele lisakorruste ehitamine võiks aidata rahastada liftide rajamist ja kiirendada kogu renoveerimisprotsessi.
• Lisakorrused võiks rahastada liftide ehitust
• Seadus lihtsustab renoveerimist ja otsustamist
Kunstiakadeemia professor Mart Kalm rääkis ETV saates “Impulss» sellest, kuidas vaid kortermajade soojustamise ja ventilatsiooni asemel peaksime me mõtlema ka nõukogude ajal ehitatud kortermajades elavatele vanematele inimestele, kelle jaoks on kõrgemale korrusele käimine raske ning nendesse majadesse peaks liftid ehitama. “Mis raha eest?” küsis saatejuht Anna Pihl. Mart Kalmil oli vastus kohe varnast võtta. “Mis oleks, kui ehitaksime sinna peale, viiekordsele majale, üks-kaks puidust kergemat korrust peale ja müüksime need maja? Me saaksime sellega teha liftide ja muude kulutuste hinna alla,” sõnas Kalm.
Sellele lisas juurde reformierakondlasest taristuminister Kuldar Leis, et praegu on riigikogus arutluse all ehitusseadustiku muudatus, kus viiekorruselistele majadele on võimalik peale ehitada üks lisakorrus nii et kõik elanikud ei pea sellega sada protsenti nõus olema. “Lisaks on sinna võimalik ka lift juurde ehitada, nii et kõik ei pea nõus olema,” lisas Leis.
Muudatus on seotud asjaoluga, kus kortermajades on renoveerimis ja muud tööd keerulised läbi viia, kuna majas on mõned elanikud, kes neid ei soovi. Nüüd saab sellest mööda just uue seadusemuudatuse abiga. Seda suuresti selleks, et aastaks 2050 saaks Eestis renoveerida 14 000 kortermaja, kuid praegu on korda tehtud vaid alla 2000 hoone.
Kultuuriakadeemia professori Mati Kalmi järgi on Eestis juba kahele majale sellised korrused peale ehitatud. Kas lisarahade eest rajati majja ka liftid, seda pole teada, kuid majad on olemas. Lisaks ei ole need ehitatud viiekorruselistele majadele, vaid sellest poole madalamatele. Seda kinnitas Tallinna tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituudi professori Targo Kalamees.
“Korruse peale ehitamine kuni viiekorruselistele tellis- ja raudbetoon korterelamutele ja 2-3 korruselistele puitkorterelamutele on tehniliselt teostatav. Eelistatum on puitkarkassmoodulist pealeehitus,” ütles Kalamees.
ETV saates rääkis Kalm, võib-olla saatejuhi suunamise tõttu, et lisakorruse võiks ehitada Mustamäel asuvale kortermajale. Samas rääkis tehnikaülikooli professor, et seda võiks teha kesklinnas asuvatele majadele. “Suurim potentsiaal sellele on kesklinna piirkonnas, kus kinnisvara väärtus on suurem,” ütles Kalamees.
Tehnikaülikooli professor ütles ka: “Õiguslikult eeldab see hoone omanike kokkulepet. Kandevõime tagamiseks on vaja teha ehitise audit.”
Pildid, kus seda on ka tehtud:
Tulemusi näed pärast vastamist.
0 vastust
Järgmine küsimusKommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui kommentaar ei vasta reeglitele, siis seda ei avaldata. Kui märkad sobimatut postitust, vajuta nupule "Sobimatu" ning moderaator vaatab selle üle.
.jpeg)
.avif)
.png)
.png)
.png)
.png)
.avif)
.svg)
.jpg)
.jpeg)
.png)
.jpg)
.png)
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui kommentaar ei vasta reeglitele, siis seda ei avaldata. Kui märkad sobimatut postitust, vajuta nupule "Sobimatu" ning moderaator vaatab selle üle.
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui kommentaar ei vasta reeglitele, siis seda ei avaldata. Kui märkad sobimatut postitust, vajuta nupule "Sobimatu" ning moderaator vaatab selle üle.