Segaolmejäätmete hävitamise hind kasvas mõnes piirkonnas lausa kolmveerandi korra

Jäätmeseadusega seoses võttis Kortermajaleht ühendust erinevate spetsialistidega, et uurida nende käest, mis siis esimesest juulist alates muutus. Ragn-Sells AS turundus- ja kommunikatsioonispetsialist Katrin Kulderknup sõnas kohe alguses, et nad loomulikult mõistavad, et igasugune hinnatõus on inimestele ebamugav.

Segaolmejäätmed lähevad põletamisele

Kulderknup sõnas, et hinnamuutuse mõju sõltub sellest, kui palju segaolmejäätmeid kortermajas tekib ja kui sageli konteinerit tühjendatakse. Segaolmejäätmed lähevad lõppkäitluses valdavalt põletamisele ning sellega kaasneb alates 1. juulist ka riiklik saastetasu. “Mida vähem segaolmejäätmeid kortermajas tekib ja mida rohkem jäätmeid kogutakse tekkekohal liigiti – näiteks bio-, paberi-, klaasi- ja pakendijäätmeid, seda väiksem on ka hinnamuutuse mõju,” selgitas ta. 

Kuna jäätmeveo ja -käitluse hinnastamine lähtub mahuti suurusest ning on seotud jäätmete veo sagedusega, siis kõige olulisem on tagada, et korteriühistul on elanike jäätmekogustele sobivas suuruses mahutipark. Kuna biojäätmete eraldi kogumise järel ülejäänud jäätmeliigid ei vaja pidevat mahutite tühjendamist, saab jäätmehoolduskulusid kontrollida lisaks sorteerimisele ka harvema jäätmeveoga. 

Eesti jäätmekäitlusettevõtte Eesti Keskkonnateenused AS juhatuse liige ja üks omanikest Bruno Tammaru ütles, et alates 1. juulist muutusid riigi poolt kehtestatud saastetasud ning selle tulemusena kasvas eelkõige segaolmejäätmete käitlemise hind. Köögi- ja sööklajäätmete hind kasvas samuti aga muutus ja mõju oli oluliselt väiksem.

“Segaolmejäätmete teenustasu tõus on sõltuvalt konkreetsest veopiirkonnast ligikaudu 25–75%. Kui suur on mõju konkreetsele kortermajale, sõltub aga väga palju sellest, kui hästi seal jäätmeid liigiti kogutakse. Mida suurem osa jäätmetest antakse üle segaolmejäätmetena, seda suurem on hinnatõusu mõju,” tõi Tammaru välja.

Kortermaja jaoks on seega kõige olulisem vaadata üle, kui suure osa kogu jäätmemahust moodustab segaolmejäätmete konteiner ning kas selle mahtu ja tühjendussagedust on võimalik liigiti kogumise arvelt vähendada.

Kui Kulderknup ei osanud täpselt välja tuua, kui suured võivad erinevused olla, sest maksude lisamine mõjutab eelkõige segaolmejäätmete käitlust, siis Tammaru ütles, et erinevused võivad väga suured olla. “Segaolmejäätmete teenustasu tõus jääb erinevates veopiirkondades ligikaudu 25–75% vahele. Samas ei tähenda see automaatselt, et kortermaja kogu jäätmekäitluse kulu peab sama palju kasvama. Hästi korraldatud liigiti kogumise korral on võimalik segaolmejäätmete mahtu vähendada isegi ligikaudu kahe kolmandiku võrra,” julgustas Tammaru.

Näiteks kui kortermajas kogutakse praegu põhiliselt segaolmejäätmeid ja eraldi vaid paberit, tuleks kindlasti üle vaadata võimalus koguda eraldi ka köögi- ja sööklajäätmeid, pakendeid ning klaaspakendeid. Sellisel juhul võib kalliks muutunud segaolmejäätmete konteineri mahtu ja tühjendussagedust oluliselt vähendada. Tegelikult on jäätmete liigiti kogumine seadusest tulenev kohustus ning mitte vaba tahe ja valik.

Saastetasu tõus

Uue hinnatõusu taga on saastetasude tõus. Segaolmejäätmete ladestamisel seniselt 30 eurolt kuni 90 euroni tonni kohta ning jäätmete energeetilisele taaskasutusele ehk põletamisele rakendus esmakordselt saastetasu kuni 60 eurot tonni kohta.   
“Need saastetasud on riigi poolt seadusega kehtestatud, mitte jäätmevedaja määratud tasud. Korraldatud jäätmeveo puhul on jäätmevedaja lepingupartneriks kohalik omavalitsus, kes ka maksutõusude puhul kinnitab ja kooskõlastab kõik hinnamuudatused,” ütles Ragn-Sellsi esindaja.

Tammaru lisas, et veel suurem muutus toimus jäätmete põletamisel: varem põletamisele sellist saastetasu ei rakendatud, kuid alates 1. juulist lisandus 60 eurot tonni kohta.

“Põletamise puhul tähendas ainuüksi uue maksukomponendi lisandumine sisuliselt jäätmete käitluskulu kahekordistumist. See mõjutab otseselt lõpphinda, sest jäätmete üleandmise hinnast moodustab käitlustasu üle poole,” selgitas ta.

Klientide tagasiside

Hinnatõusud on viinud ka sellele, et kliendid on ettevõttega ühendust võtnud ning soovinud teada, mis toimub. Katrin Kulderknup sõnas, et kliendid on hinnamuutuse kohta loomulikult küsimusi esitanud ja soovinud eelkõige selgitusi. “Korraldatud jäätmeveo puhul jäätmevaldaja kohustused tulenevad kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjast, mis sätestab, milliseid jäätmeid ja kuidas jäätmevaldajad omavalitsuse territooriumil koguma ja sorteerima peavad. See seab piirangud ka lepingute lõpetamisele, sest korraldatud jäätmeveo puhul on elanikel ja ettevõtetel jäätmete kogumise osas kohustusi, millest nad ise loobuda ei saa,” rääkis ta.

Tammarule jõudnud tagasiside on sarnane. “Klientidelt on tulnud palju küsimusi ning arusaadavalt tekitab sedavõrd suur hinnamuutus pahameelt. Kõige sagedamini küsitakse, miks hinnad nii palju tõusid ja millest uus hind koosneb. Siin on oluline selgitada, et korraldatud jäätmeveo puhul ei ole tegemist tavapärase vabaturuteenusega, mille lepingu saab hinnatõusu tõttu lihtsalt lõpetada. Jäätmete üleandmine määratud jäätmevedajale tuleneb seadusest ja kohaliku omavalitsuse korraldatud jäätmeveo tingimustest,” kinnitas Tammaru sama, mida Kulderknup rääkis.

Hinnatõusu põhjus

Miks see muudatus tehti? Kulderknup sõnas, et keskkonnatasude muudatuse eesmärk on suunata jäätmekäitlust selliselt, et jäätmete ringlussevõtt ja taaskasutus oleksid eelistatumad lahendused võrreldes põletamise ja prügilasse ladestamisega. Kõrgemad põletamise ja ladestamise tasud annavad tõuke, mis peaks pikemas perspektiivis motiveerima nii ettevõtteid kui ka elanikke jäätmeid paremini juba tekkekohal liigiti koguma, vähendama segaolmejäätmete teket ja suunama rohkem materjale ringlusse. 

“Seega ei ole muudatuse eesmärk iseenesest jäätmekäitluse kallinemine, vaid jäätmekäitluse suunamine kõrgemale jäätmehierarhias – eelkõige korduskasutuse ja ringlussevõtu poole. Tarbimises ja jäätmete sorteerimises muudatuste mittetegemine tähendab siiski suuremaid käitluskulusid nende jäätmete puhul, mis jõuavad põletamisele või ladestamisele,” selgitas Ragn-Sellsi esindaja.

Tammaru on natuke konkreetsem: “Seadusemuudatuse eesmärk on üsna ühene – muuta segaolmejäätmete tekitamine kallimaks ning motiveerida inimesi jäätmeid rohkem liigiti koguma ja ringlusse suunama. Seetõttu on ka hinnavahe segaolmejäätmete ja liigiti kogutud jäätmete vahel muutunud suuremaks. Inimene või korteriühistu saab oma jäätmekulusid mõjutada eelkõige sellega, kui palju jäätmeid lõpuks segaolmejäätmetena üle antakse.”

Kasu keskkonnale, mitte jäätmeveofirmale

Katrin Kulderknup sõnas, et jäätmeseaduse suurenemisest peaks kõige suurem kasu tulema keskkonnale – mida rohkem jäätmeid liigiti kogutakse ja ringlusse suunatakse, seda vähem jäätmeid põletatakse või ladestatakse. “Paljud jäätmed on väärtuslik tooraine, mille kasutamine vähendab vajadust loodusressursse kasutusele võtta. Pikemas vaates peab see toetama ringmajanduse arengut Eestis,” loodab Kulderknup. 

Bruno Tammaru sõnas, et uuest seadusest saavad kasu kõige rohkem need inimesed ja kortermajad, kes juba täna väga hästi jäätmeid liigiti koguvad. Ka kõige eeskujulikumal jäätmevaldajal tekib paratamatult teatud kogus segaolmejäätmeid – näiteks pühkmeid, mähkmeid ja muid jäätmeid, mida ei ole võimalik või põhjendatud liigiti koguda. Neil on oma senist käitumist keerulisem parandada aga võibolla leitakse veelgi lisamotivatsiooni ja suudetakse vähendada segaolmejäätmete teket.

“Kõige lihtsam soovitus korteriühistutele on seega: ärge vaadake ainult seda, kui palju tõusis ühe segaolmejäätmete konteineri tühjendamise hind. Vaadake üle kogu maja jäätmekäitlus. Kõige kallim jäätmeliik on nüüd segaolmejääde ning mida vähem seda tekib, seda väiksem on ka hinnatõusu mõju majaelanike rahakotile,” ütles Eesti Keskkonnateenused AS juhatuse liige Bruno Tammaru lõpetuseks.