.png)
• Renoveerimine parandab ka sisekliimat
• Hinnast olulisem on lahenduse pikaajaline väärtus.
Kortermajade renoveerimisest räägitakse Eestis üha enam, kuid paljud korteriühistud seisavad endiselt küsimuse ees, millal on õige aeg töödega alustada ja milliseid investeeringuid tasub teha esimesena.
Ehitusettevõtte Eksdek juhatuse liikme Jaan Kuuslapi sõnul ei tohiks otsuseid teha ainult hinna järgi, vaid vaadata kogu hoone tulevikku. Renoveerimist ei tohiks edasi lükata lootuses, et probleemid lahenevad iseenesest. “Enamasti kardetakse suuri investeeringuid või keerukat protsessi. Tegelikkuses muutuvad probleemid ajaga suuremaks ning ka remondi maksumus kasvab. Mida varem tegutseda, seda mõistlikum on investeering,” ütles Kuuslap.
Probleemid kortermajades ja lahendused
Eksdeks juhatuse liikme hinnangul on vanemate kortermajade peamised probleemid hästi teada. Jaan Kuuslap tõi välja, et levinud murekohad on amortiseerunud vuugid, külmasillad, puudulik soojustus, vananenud küttesüsteemid, halb ventilatsioon ning niiskuskahjustused.
Enne suuremate tööde kavandamist soovitab Kuuslap tellida põhjaliku tehnilise ülevaatuse.
“Kogenud spetsialist hindab hoone seisukorda ja aitab koostada tööde prioriteedid. Nii saab esmalt kõrvaldada probleemid, mis ohustavad hoone konstruktsioone, ning seejärel planeerida suuremad renoveerimistööd,“ sõnas Kuuslap omast kogemusest.
On valdkondi, mille arvelt kokku hoida ei tohi. Kindlasti mitte projekteerimise, materjalide kvaliteedi, ventilatsiooni ega ehituskvaliteedi arvelt. “Need mõjutavad otseselt hoone vastupidavust ja elanike igapäevast elukeskkonda,“ sõnas Kuuslap.
Tema sõnul keskenduvad korteriühistud liiga sageli üksnes ehituse hinnale. “Kõige sagedamini lükatakse vajalikud tööd liiga kaugele edasi. Samuti keskendutakse vahel ainult hinnale, mitte lahenduse kvaliteedile ja pikaajalisele väärtusele. Renoveerimine on investeering aastakümneteks ning otsuseid tuleks teha kogu elukaare kulusid arvestades,“ selgitas ekspert.
Täisrenoveerimise mõju on ettevõtte sõnul märksa laiem kui pelgalt väiksemad küttearved. “Pärast renoveerimist on korterid soojemad, sisekliima ühtlasem ja küttekulud väiksemad. Kui uuendatakse ka küttesüsteem, torustik, radiaatorid ja ventilatsioon, paraneb õhukvaliteet ning väheneb niiskuse ja hallituse oht. Samuti suureneb kinnisvara väärtus ning elanikel on parem ja tervislikum elukeskkond,“ ütles Kuuslap.
Ta lisas, et hästi projekteeritud ja kvaliteetselt ehitatud fassaad peab regulaarse hoolduse korral vastu vähemalt 30–40 aastat.
Kohene reageerimine
Kuuslapi sõnul ei alga suur remont tavaliselt üleöö. “Kõige olulisem on probleemidele varakult reageerida. Pragude parandamine, vuukide uuendamine, fassaadi pesu ja hooldus, kahjustatud kohtade remont ning vihmaveesüsteemide korrashoid võivad pikendada hoone eluiga märkimisväärselt. Väike hooldustöö õigel ajal võib ära hoida hiljem väga kuluka remondi,“ tõi Kuuslap välja.
Neid näeb majade välisfassaadide puhul ka tavasilmaga - praod fassaadis, lahtine krohv, niiskuskahjustused, hallitus, külmasillad, kõrged küttekulud ning seinte ebaühtlane temperatuur näitavad, et hoone välispiire vajab tähelepanu. Ta lisas, et esmalt tuleks üle vaadata kõige kriitilisemad kohad nagu fassaadi praod, lahtine krohv, kahjustunud viimistlus ning paneelmajade vuugid, et vältida vee pääsemist konstruktsioonidesse.
Kuuslapi hinnangul arvatakse sageli, et energiasäästu saavutamiseks piisab üksnes fassaadi soojustamisest, aga tegelikult nii ei ole. “Soojustamisega peaks kindlasti kaasnema ventilatsiooni lahendamine. Kui maja muutub õhutihedamaks, kuid ventilatsiooni ei uuendata, võib tekkida liigne niiskus, hallitus ning halb sisekliima,“ ütles Kuuslap.
Edu sõltub koostööst
Kuuslapi sõnul sünnivad parimad tulemused siis, kui kõik osapooled teevad omavahel tihedat koostööd. “Kõige ladusam koostöö sünnib siis, kui juhatus, omanikujärelevalve ja ehitaja suhtlevad avatult ning otsuseid tehakse kiiresti,“ ütles ta.
Probleemid tekivad enamasti kommunikatsioonis, mis on paljudes korteriühistutes probleemiks. Nendeks on peamiselt vähene või hiline infovahetus ning ebarealistlikud ootused. Probleeme aitab vältida selge ajakava, regulaarne koosolekute rütm ja avatud suhtlus. “Meie eesmärk on, et klient oleks kogu protsessi jooksul informeeritud,“ sõnas Kuuslap.
Ta usub, et renoveerimise peamine eesmärk ei ole ilusam välisilme. “Sageli arvatakse, et renoveerimise peamine eesmärk on ilusam maja. Tegelikult on kõige olulisem energiatõhusus, hoone pikaajaline säilimine, parem sisekliima ning elanike elukvaliteet,” tõi Kuuslap välja.
Ettevõttest
“Eksdek tähendab meie jaoks ehitust ja kvaliteetset teostust. Nimi sümboliseerib teadmisi, kogemust ning pühendumist sellele, et iga renoveeritud hoone oleks vastupidav ja kvaliteetne,“ ütles Kuuslap.
Kuigi ettevõtte kodubaas asub Tartus, on töid tehtud üle Eesti. “Oleme renoveerinud korterelamuid nii Lõuna-, Kesk- kui ka Põhja-Eestis. Meie jaoks ei ole määrav asukoht, vaid see, et saaksime pakkuda kvaliteetset teenust ning olla tellijale kogu protsessi jooksul usaldusväärne partner.“
Kuuslapi hinnangul annab spetsialiseerumine ettevõttele selge eelise. “Kui ettevõte keskendub konkreetsele valdkonnale, koguneb sinna aastatega väga suur praktiline kogemus. Meeskond tunneb materjale, tehnoloogiaid ja võimalikke probleeme ning oskab neid ennetada. Spetsialiseerumine aitab saavutada ühtlaselt kõrge kvaliteedi ja annab kliendile suurema kindlustunde,“ sõnas Kuuslap.
Eksdeki meeskonnas töötab ligikaudu 25 inimest ning keskmine fassaadirenoveerimine kestab ettevõtte sõnul kolm kuni kuus kuud. Täisrenoveerimine võib sõltuvalt hoonest võtta kuus kuni kaksteist kuud või kauem. “Projekt algab hoone seisukorra hindamise, projekteerimise ja hangetega. Seejärel järgnevad ettevalmistustööd, tellingute paigaldus, soojustamine, viimistlus, kvaliteedikontroll ning objekti üleandmine,“ ütles Kuuslap.
Ettevõtte sõnul ei pea korteriühistu seda protsessi üksi läbi tegema. “Kui kaasatud on pädev projekteerija, konsultant, omanikujärelevalve ja kogenud ehitaja, on kogu protsess juhitav. Meie kogemus näitab, et hea planeerimine, läbipaistev suhtlus ja koostöö aitavad projekti edukalt lõpule viia ning lõpptulemus tasub tehtud pingutuse ära,“ sõnas Kuuslap.
.png)
