Mida peab teadma rõdul taimede ja köögiviljade kasvatamisest?

See küsimus, kas rõdul võib kasvatada köögivilju, kerkib üha sagedamini ning järjest rohkem inimesi soovib kasvatada ise maitsetaimi, tomateid või maasikaid. Kortermajas ei ole aga rõdu päris samasugune kui aiamaa ning enne kasvatamist tasub teada mõningaid reegleid.

Rõdu pole enam ainult puhkenurk

Viimastel aastatel on paljud korteriomanikud muutnud oma rõdu väikeseks aiaks. Potis kasvavad tomatid, kurgid, maitsetaimed, tšillid ja isegi kartulid pole enam haruldane vaatepilt. Lisaks rahalisele säästule pakub oma toidu kasvatamine ka rõõmu ning muudab rõdu hubasemaks.

Samas võib naabrite või korteriühistuga tekkida küsimusi: kas selline tegevus on üldse lubatud ning kus jookseb piir?

Üldjuhul pole see keelatud

Kui rõdu kasutatakse sihtotstarbeliselt ning tegevus ei häiri teisi elanikke ega kahjusta hoonet, võib seal kasvatada väikeses mahus nii maitsetaimi, salatit kui ka muid väiksemaid taimi.

Oluline on siiski arvestada, et kortermajas elades tuleb mõelda ka naabrite heaolule ning ohutusele.

Millele tasub tähelepanu pöörata?

Kastmisvesi ei tohi naabrite rõdule tilkuda

Üks sagedasemaid naabritevahelisi tüliallikaid on liigne kastmine. Kui taimepottidel puuduvad alused või kastmisvesi voolab läbi rõdupõranda alumisele rõdule, võib see rikkuda naabri mööblit, tekstiile või tekitada lihtsalt pahameelt. Seetõttu tasub kasutada veekindlaid potialuseid ning kasta taimi mõõdukalt, et liigne vesi ei pääseks rõdult välja.

Tähelepanu tasub pöörata ka rõdu põrandale. Kui rõdul on puitrestid, võivad nende alla koguneda vesi, muld, lehed ja muud taimejäänused. Niiske orgaaniline materjal loob soodsa keskkonna hallituse tekkeks ning võib aja jooksul kahjustada rõdu põrandat ja vuuke. Seetõttu on soovitatav puitrestid aeg-ajalt üles tõsta ning nende alune põhjalikult puhastada ning tuulutada.

Suured taimekastid võivad olla rasked

Märg muld kaalub üllatavalt palju. Kui rõdule paigutatakse mitu suurt taimekasti või kõrgpeenart, võib koormus kiiresti suureneda sadade kilogrammideni.

Tasub enne väga raskete istutuskastide rajamist uurida, kas rõdu konstruktsioon ja kandevõime  peavad lisakoormusele vastu. Ka rõdude piiretele kastide kinnitamine võib olla  ohtlik. Igal juhul tasub üle küsida korteriühistult, sest rõdu on üldjuhul kaasomandis.

Midagi ei tohi kukkuda

Taimepotid, kastid ja ripptaimed peavad olema kindlalt kinnitatud. Tugeva tuulega alla kukkunud ese võib põhjustada tõsise õnnetuse.

Samuti ei tasu paigutada raskeid potte rõdupiirde servale.  

Naabreid ei tasu varju jätta

Kõrged tomatitaimed või ronitaimed võivad hakata varjama naabri vaadet või vähendada valguse pääsemist kõrvalrõdudele. Kui taimed kasvavad väga suureks, tasub mõelda, kas need võivad teisi häirida.

Aga ronitaimed?

Ronitaimed muudavad rõdu meeldivalt roheliseks ning pakuvad kuumadel päevadel loomulikku varju. Samas ei pruugi kõik korteriühistud neid lubada.

Kui taim kinnitatakse maja fassaadi külge või see hakkab kasvama mööda välisseina, võib tekkida oht fassaadi kahjustamiseks või raskendada hoone hooldust. Seetõttu võivad ühistud kehtestada reegleid, mis piiravad ronitaimede kasutamist.

Kui taim kasvab ainult iseseisval toel või potis ega puutu kokku hoone konstruktsioonidega, on probleeme tavaliselt vähem.

Kas korteriühistu võib kehtestada reegleid?

Kuna rõdud on tavaliselt kaasomandis ja hoone välisilme osa, võib korteriühistu kehtestada mõistlikke nõudeid näiteks:

• rõdupiiretele kinnitatavatele lillekastidele;  

• fassaadi külge kinnitamisele;  

• kastmisvee valgumisele;  

• hoone välisilme säilitamisele.  

Enne rõduaia rajamist tasub tutvuda ühistu kodukorra või põhikirjaga.