Korterite väljaüürimist tahetakse keelustada, aga kui õiguskohane see on?

Eesti Korteriühistute Liit tahab anda korteriomanike üldkoosolekule õiguse keelata majas korterite väljaüürimine.

Liidu juhatuse liige Urmas Mardi kinnitas Postimehele, et ettepanek ei puuduta ainult Airbnb-tüüpi lühirenti, vaid ka pikemaajalist üürimist. Liit tegi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ettepaneku, et väljaüürimise keelamise otsust peaks toetama üle poole korteriomanikest, vahendas portaal Rup.ee.

Pahameel sotsiaalmeedias

Oma pahameelt avaldavad ka tavalised Eestimaa kodanikud. Kui ajakiri RUP jagas postitust Eesti Korteriühistute lehel, siis oli raske leida neid, kes oleksid selle muudatusega päri. Tallinnas elav Ellen võttis sõna: “See on ju põhiseaduse vastane. Kõigile kehtivad ühesed reeglid- öörahu jne. Kui palju keegi kuskil korteris käib, polegi küll kellegi asi. Kes üldse sellise küsimuse püstitas?” 

Loksal elav Jane leiab, et olukord muudkui eskaleerub: “Asi muutub aina jaburamaks. Jumala eest, ei ole võimalik enam oma kodumaal elada, sest riik reguleerib minu vara kasutust nagu enda oma. Ei tea, kas ma oma korterisse ikka külalisi võin kutsuda ilma korteriühistu teadmata või pean selleks ka luba hakkama taotlema. Lisaks on riigil oma sotsiaalkorterid, mida ta üürib ja annab elamiseks igasugusele kahtlasele kontingendile välja. Huvitav, kas riigile enda kehtestatud uued korrad hakkavad ikka ka kehtima ja mokka mööda olema või hiilitakse mööda.” 

Ebaproportsionaalne

Kortermajaleht võttis ühendust Eesti Omanike Keskliidu juhatuse esimehe Andry Krassiga, et uurida, kas see on seaduspärane. Andry Krass ütles: “Mul on raske seda ettepanekut kommenteerida, sest mõlema poole argumendid on arvestatavad ja põhinevad samal põhiseaduse sättel - kodu puutumatuse põhimõttel. Fakt on, et üürileandja vastutab, kui üürnik või tema pereliige või külaline naabreid häirib. Ja on piisavalt palju üürileandjaid, kes sellest vastutusest kõrvale hiilivad. Teisalt on küsitav, kas üüriäri absoluutne keelamine kõigi jaoks, on selles olukorras, proportsionaalne,” sõnas Krass. 

“Milline on sobiv lahendus, see peaks selguma kaasamise ja debati käigus, mida minu teada ministeerium teha ei plaani. Ja seetõttu pole mul ka mõtet ühe või teise poole pahameelt oma arvamusega endale tõmbama hakata,” ütles Omanike liidu juhatuse esimees.

 Kortermajaleht küsis selles küsimuses ka oma koostööpartnerilt, õigusbüroo juhilt Eva Kruuselt, kelle sõnul taandub küsimus samuti eelkõige proportsionaalsusele. Ta ütles: “Tõstatatud küsimused viitavad just sellele, miks Korteriühistute Liidu ettepanek on õiguslikult ja sotsiaalmajanduslikult ebaproportsionaalne. Ja mure üürnike ja üüriettevõtete pärast on täiesti õigustatud. Pikaajaline üürimine tagab eluaseme neile, kel pole võimalust või soovi kodu osta, ning tagantjärele üürimise keelamine riivaks rängalt nii elanike huve kui ka ettevõtjate seaduslikku ootust oma investeeringute kaitsele,” tõi Kruuse välja.

Kruuse ütles ka, et põhiseadus tagab igaühele õiguse oma omandit vabalt vallata, kasutada ja sellest tulu saada. “Korteri väljaüürimine – olgu lühiajaliselt majutuseks või pikaajaliselt elukohana – on vara seaduslik ja tavapärane kasutamine. Õiguse andmine korteriomanike enamusele üürimist keelata riivaks ebaproportsionaalselt nii omandi- kui ka ettevõtlusvabadust. Igasugune põhiõiguste piiramine peab olema sobiv, vajalik ja mõõdukas, kuid lauskeeld tühistaks sisuliselt omaniku õigused,” usub Kruuse. 

Tema sõnul rõhutab ka kohtupraktika, et omandit ei saa piirata pelgalt sellepärast, et selle kasutamine teistele ebamugavust valmistab. “Kui üksikud üürnikud rikuvad korda, tuleb korrale kutsuda konkreetne rikkuja, mitte karistada kollektiivselt kõiki üürileandjaid. Seadus näeb juba praegu ette kohustuse hoiduda tavakasutust ületavatest mõjudest. Lahendus peitub lühiajalise majutuse kui äritegevuse ja pikaajalise üürimise selgemas eristamises ning ühistutele tõhusate hoobade andmises – näiteks kaasnevate lisakulude hüvitamise nõudmises või kiiremas korrarikkumistele reageerimises –, mitte põhiseaduslike õiguste ulatuslikus keelamises,” ütles Eva Kruuse viimaks.  

Mida saab korteriühistu praegu halvasti käituvate üürnikega teha?

Kuigi probleemid võivad olla üürnikuga, siis tuleks esmajoones korteriühistu puhul pihta hakata korteriomanikust. Üürnik ei ole püsielanik, kuid omanik on ühistu liige. Kui  on rikkumisi, siis kindlasti tuleks ühistul kirja panna, mis probleemid üürniku käitumisega on, et neid omanikule esitada. Kasvõi pildid või lihtsad kirjalikud märkmed. Siis saab omanikuga konkreetsest probleemist rääkida. Omanikule peaks rikkumisest kindlasti teada andma ning andma talle ülevaade ka sellest, milliseid samme korteriühistu olukorra lahendamiseks plaanib astuda. Nii saab omanik otsustada, kas ta soovib korteriühistuga koostööd teha ja üürnikuga olukorrast rääkida või võetakse kasutusele muid meetmeid.  

Samas tuleks iga olukorda hinnata eraldi ning enne rangemate sammude astumist püüda leida mõistlik lahendus.