Miks me remondime oma korterit, aga unustame maja?

On üsna tavaline, et inimene, kes ostab endale korteri, hakkab mõne aja pärast mõtlema selle remondile. Kõigepealt värvitakse seinad, siis vahetatakse põrandad, mõne aasta pärast tehakse uus köök ja vannituba. Kui võimalused lubavad, läheb remont veelgi suuremaks. 20 000 või 30 000 eurot korteri peale kulutada ei ole tänapäeval enam midagi erakordset. Ja selles pole midagi halba. Kodu peabki olema koht, kus on hea elada.

Kuid samal ajal toimub maja teisel pool korteriust midagi, millele pööratakse sageli palju vähem tähelepanu. Trepid pragunevad, katus vananeb, fassaad vajab remonti, vuugid lasevad niiskust läbi ja maja torustik jõuab tasapisi oma eluea lõppu. Need probleemid ei ole tavaliselt nii hästi nähtavad kui uus köök või värskelt remonditud vannituba. Võib-olla just seetõttu on neid ka lihtsam edasi lükata. ,,Küll veel kestab,,- sellised laused kõlavad korteriühistute koosolekutel tuttavalt. Ja tegelikult on need täiesti inimlikud. Kui raha tuleb välja anda, tahame ju näha, mida selle eest saame. Oma korteri remondi puhul on tulemus kohe silme ees. Maja katuse remontimise järel ei muutu aga elutuba ilusamaks. Rõdude konstruktsioonide parandamise eest ei saa valida uut värvi ega mööblit.

Ometi võib just selline nähtamatu töö olla palju olulisem kui uus köök. Sest korter ei ela omaette. Meile meeldib mõelda, et korteriuksest sisse astudes oleme jõudnud oma isiklikku maailma, mille eest vastutame ise. Tegelikult on iga korter seotud majaga, mille sees ta asub. Kui katus laseb vett läbi, ei jää probleem katusele. Kui torustik puruneb, võib vesi jõuda korterisse. Kui fassaad või vuugid lasevad niiskust läbi, võivad tagajärjed jõuda seintesse ja eluruumidesse. Maja seisukord mõjutab lõpuks ka seda, kui hea on selles majas elada.  

Seda on huvitav märgata just siis, kui korterit hakatakse kindlustama või müüma. Seni võib inimene mõelda, et tema korter on suurepärane, sest köök on uus ja vannituba värskelt remonditud. Müügihetkel hakkavad aga mängu tulema hoopis teised küsimused. Millal maja katus viimati remonditi? Kas fassaad on korras? Mis seisus on rõdud? Kui vana on torustik? Kui suur on remondifond? Kas majal on laen ja millised suuremad tööd on ees?

Ostja ei osta tegelikult ainult korteri siseviimistlust. Ta ostab korteri selles konkreetses majas. Kui maja on korras, hästi hooldatud ja suuremad probleemid on õigel ajal lahendatud, on see ka korteri jaoks tugev väärtus. Kui aga maja seisukord on halb ja ees ootavad suured vältimatud kulutused, ei saa seda korteri väärtusest lihtsalt kõrvale jätta.

Siin tekibki kummaline vastuolu. Inimene võib kulutada 30 000 eurot selleks, et oma korteri väärtust tõsta, aga samal ajal olla vastu sellele, et maja remondiks kogutakse raha. Ta  investeerib sellesse, mida näeb enda ümber iga päev, kuid jätab tahaplaanile selle, mis tegelikult tema korterit kaitseb.

Miks see nii on? Üks põhjus on kindlasti see, et oma korteri remont annab kohese tulemuse. Kui kulutad 15 000 eurot köögile, võib olla järgmisel päeval uus köök olemas. Kui paned 15 000 eurot maja remonti, võib tulemus olla hoopis see, et midagi ei juhtu. Katus ei lase läbi, nagu ta ennegi ei lasknud. Trepikojas ei kuku krohv alla. Rõdul ei teki uusi kahjustusi.

Inimese jaoks on see tavaliselt väga kehv ost, mille tulemust ta kohe ei näe. Samas on raske aru saada sellest, et maksad maja remondiga raha selle eest, et midagi halba ei juhtuks. Aga just see ongi hoolduse mõte.

Hea hooldus ongi nähtamatu. Kui katus õigel ajal parandatakse ja läbijookse ei ole, ei pane seda keegi tähele. Kui torustik õigel ajal välja vahetatakse, ei pruugi keegi kunagi teada saada, kui suur rahaline kahju jäi olemata. Kui betoonkonstruktsioonide kahjustused õigel ajal parandatakse, ei jõua need võib-olla kunagi sellesse staadiumisse, kus remont muutub väga kalliks.  

Probleem on selles, et maja ei oota. Vihm sajab edasi. Talv tuleb igal aastal. Temperatuur kõigub, niiskus liigub konstruktsioonidesse, metall korrodeerub ja vanad materjalid vananevad. Kui maja probleemile täna tähelepanu ei pöörata, ei tähenda see, et probleem jääb samasse kohta ootama – kindlasti ei jää. Sageli muutub see vahepeal suuremaks. Ja siis tuleb lõpuks remont ikkagi teha, ainult et nüüd on see juba kallim.

Sama lugu on ka väiksemate probleemidega. Kortermaja rahast ei kao raha tavaliselt ühe suure hoobiga. Seda võib kuluda natuke siit ja natuke sealt – üks avariiväljakutse, teine torutöö, katkine uks, mingi parandamine. Üks kulu ei tundu suur. Aga kui sama probleemi parandatakse aastate jooksul kümneid kordi, võib lõpuks selguda, et maja on kulutanud tuhandeid eurosid sellele, mida oleks saanud ühe korraliku tööga lahendada.

Seepärast ei peaks maja puhul vaatama ainult seda, kui palju mingi remont maksab. Vaadata tuleks ka seda, kui palju maksab remontimata jätmine. Korteriühistus on see eriti oluline, sest maja ei ole kellegi teise oma. Mõnikord räägitakse ühistust nagu eraldi leerist: ühistu peab tegema, juhatus peab korraldama, haldur peab lahendama. Tegelikult on ühistu ju maja korteriomanikud. Kui maja vajab remonti, tuleb selleks raha leida majaomanikel. Kui remondifond on liiga väike, ei teki puuduolev summa kusagilt. Kui vajalik töö lükatakse edasi, ei kao sellega töö vajadus.

Loomulikult ei tähenda see automaatselt, et iga remontivajav maja peaks homme võtma tohutu laenu ja kõik korraga ära remontima. Mõistlikum on teada, mis seisus maja on, millised tööd on kõige olulisemad ja millal neid tegelikult teha tuleb. Kui probleemidest ollakse teadlikud ja nende jaoks kogutakse raha ette, on ka otsuseid lihtsam teha. Kõige ebamugavam olukord tekib siis, kui maja seisukorrast ei teata midagi ja esimene tõsine otsus tuleb teha alles pärast avariid. Siis ei otsusta enam omanikud ise, millal remontida. Siis otsustab juba probleem!

Võib-olla tasukski korteriomanikel oma kodu väärtust veidi laiemalt vaadata. Kui ollakse valmis panema 30 000 eurot kööki ja vannituppa, võiks vähemalt teada, millises seisus on maja, mille sees see köök ja vannituba asuvad. Kas katus peab veel aastaid? Kas torud on oma aja ära elanud? Kas remondifondis on piisavalt raha, et vajalikud tööd õigel ajal ära teha?

Need ei ole küsimused, mis konkureerivad uue köögiga vaid aitavad sellel köögil ka tulevikus oma väärtust säilitada. Sest lõpuks on maja ja korteri vahel palju tugevam seos, kui igapäevaselt tajutakse. Uus köök parandab kodu välimust ja uus vannituba muudab elu mugavamaks. Aga korras katus, terved konstruktsioonid, toimiv torustik ja hooldatud fassaad hoiavad kogu selle kodu alles.

Ja kui korteriomanik tahab, et korter oleks kümne või kahekümne aasta pärast ka väärtuslik, ei piisa ainult sellest, et selle sees on ilus köök.