Advokaat selgitab: parkimise korraldamine korteriühistu territooriumil - võimalikud probleemid ja lahendused

Advokaat Kristina Ivanova

Parkimiskorraldus kujutab endast korteriühistutes sagedast vaidlusallikat, mille juured peituvad eeskätt piiratud ruumis, suurenenud sõidukite arvus ühe majapidamise kohta ning sageli ka ajale jalgu jäänud planeeringutes. Sellised asjaolud soodustavad elanike vahel pingete teket ning tõstatavad küsimusi kortermaja parkla õiglasest kasutamisest. Parkimiskorra seaduslik kehtestamine on seetõttu oluline, sest aitab ennetada vaidlusi ning tagada kõigile korteriomanikele võrdsed tingimused parkimisvõimaluste kasutamisel.  

Kes omab parkimisalasid ja kes tohib seal parkida?

Korteriühistu territooriumil olevad parkimiskohad kuuluvad tavaliselt kõikide korteriomanike kaasomandisse. Seadus ütleb sõnaselgelt, et korteriomanikul on õigus kasutada kaasomandi eset selle otstarbe kohaselt. Kui kaasomandi eseme kasutamise korda ei ole kindlaks määratud, siis kõikidel korteriomanikel on õigus seda kasutada, kuid seda üksnes eeldusel, et selline kasutus on kooskõlas selle eseme otstarbega. Seega parkla kasutamise õigus tuleneb korteriomaniku kaasomandi kasutamise õigusest, mitte sellest, mitu autot tal peres on.  

Ühistul on võimalus kehtestada parkimiskord, näiteks määrata kohad korteritele, kehtestada parkimiskaartide süsteem, luua tsoonid külalistele ning vajadusel kehtestada tasulised või ajapiiranguga parkimiskohad.  

Korterelamut teenindaval maal korteriomanike parkimiskohtade kindlaksmääramine on õiguslikult käsitatav kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramisena. Selleks, et parkimisreeglite kehtestamine oleks õiguspärane, peab parkimise korraldamine tagama kõigile korteriomanikele õiglase lahenduse ning selle küsimuse lahendamiseks tuleb saavutada kõigi korteriomanike konsensus.  

Kokkuvõtlikult eeldab parkimise korraldamine korterelamu territooriumil kõigi korteriomanike nõusolekut.  

Kohtupraktikas on selgitatud, et parkimiskorraldus, kus korteriomanikul on õigus parkida korterelamu parkimisalal vaid parkimisloa alusel, eeldab korteriomanike kokkulepet (mitte häälteenamust). Kui sellist kokkulepet ei ole, on korteriomanikul õigus parkimisala kasutada ilma parkimisloata.

Uuematel korteriarendustel on sageli võimalus osta kindel parkimiskoht korteri juurde, mis annab ostjale täiendava kindluse ja lihtsustab ühistu territooriumi korraldust.  

Levinumad probleemid parkimise korraldamisel

Parkimiskorra kehtestamine eeldab kõigi korteriomanike kokkulepet, kuid praktikas on korteriomanike konsensuse saavutamine problemaatiline. Kui kasvõi üks korteriomanik ei ole kasutuskorra kindlaksmääramisega nõus, siis korteriühistus sellist parkimiskorda kehtestada ei saa. Kui kokkulepet vabatahtlikult ei saavutata, võivad korteriomanikud taotleda kasutuskorra kindlaksmääramist ja nõusolekute asendamist kohtult.  

Isegi kõikidele reeglitega kooskõlas kehtestatud parkimiskord ei pruugi olla uutele korteriomanikele siduv. Selleks, et parkimiskorra kokkuleppe kehtiks ka korteriomandi võõrandamisel uue korteriomaniku suhtes, siis tuleb kanda kokkulepe erikasutusõigusena kinnistusraamatusse.  

Kui eesmärgiks on täiesti võõraste isikute autode parkimise välistamine korteriühistu territooriumil, siis on võimalik olemasolevat parkimiskorda täpsustada häälteenamusega, nt paigaldades vastavaid liiklusmärke, piiramata seejuures seda mitu autot iga korteriomanik võib parkida, mis on juba käsitletav kasutuskorra kindlaksmääramisena, mis eeldab korteriomanike konsensust.  

Peredes võib olla erinev arv autosid, kuid parkimiskord peab tagama kõigile korteriomanikele õiglase lahenduse. Kuna iga korteriühistu olukord on individuaalne, siis paraku ühtset ideaalset valemit ei ole olemas. Seega kaaluda võib väga erinevaid variante - loosimine, graafik, rent, parkimiskaardid, täiendavatesse kohtadesse investeerimine jne.  

Pikalt seisvad või liikumisvõimetud autod võtavad kohti ja segavad liiklust. Esmalt tuleb proovida ühendust võtta autoomanikuga ja näiteks paigaldada üleskutse liikumisvõimetute autode ära viimiseks. Kui mahajäetud sõiduk on pargitud nii, et see on ohtlik teistele liiklejatele või häirib oluliselt liiklust, siis võib seda teisaldada valvega hoiukohta politsei või kohaliku omavalitsuse abil.  

Parkimiskorra kehtestamise peamised sammud, mis võivad olenevalt konkreetsest olukorrast erineda:

1. Kaardistada olemasolevad parkimiskohad ja elanike vajadused.

2. Koostada parkimiskord, mis tagab kõikidele korteriomanikele võrdsed õigused.

3. Kinnitada parkimiskord kõigi korteriomanike kokkuleppega.

4. Selleks, et parkimiskord kehtiks uute korteriomanike suhtes, kanda kokkulepe erikasutusõigusena kinnistusraamatusse.

5. Korraldada parkimine vastavalt vastuvõetud parkimiskorrale (nt märgistada kohad, paigaldada infotahvlid).

6. Tagada kontroll, nt sõlmides lepingu teenusepakkujaga.

‍

‍

Kui vajate professionaalset õigusnõu korteriühistu küsimustes, siis Advokaadibüroo LINDEBERG pakub täisteenust korteriühistuõiguses. Kogenud meeskond aitab lahendada võlgnikega seotud probleeme, koostada õigusaktidest vastava põhikirja või esindab kliente kõigis korteriühistu korraldust puudutavates vaidlustes. Olenemata sellest, kas tegemist on juhatuse tegevuse, kohustuste täitmata jätmise või kortermajade ümberehitamise vaidlustega, pakume usaldusväärset õigusabi igas olukorras. Võta ühendust siit