Narvas on sel aastal juhtunud mitu vingugaasijuhtumit - miks need tekivad?

Piirilinnas Narvas on sel aastal toimunud juba mitu vingugaasimürgitamise juhtumit, kus on ka inimestest kannatajaid olnud. Päästeamet ütles, et kuigi nende juhtume puhul on palju erinevusi, siis on probleem tihti sama.

Päästeameti ohuteavituse ja kommunikatsiooniosakonna ida päästekeskuse kommunikatsioonijuht Annely Oone sõnas Kortermajalehele, et nii maikuus Narvas esinenud vingugaasijuhtumite kui ka hilisemate juhtumite põhjuseks on olnud peamiselt ventilatsiooni- ja korstnaprobleemid. “Enam kui pooltel maikuu juhtudest puudus paigaldisel kehtiv kontroll,” selgitas Oone. 

Ebapiisav õhuvool

Gaasi täielikuks ja ohutuks põlemiseks on vajalik pidev värske õhu juurdevool, kuid veel on kortereid, kus ebapiisava ventilatsiooni ja hapnikupuuduse korral ei põle gaas täielikult ning tekib vingugaas (CO). 

“Päästjad on märganud lisaks vanemaid ja vigaseid seadmeid või seadmeid, mis on valesti ühendatud. Traagiliste õnnetuste põhjuseks on olnud korterisisese gaasipaigaldisega seotud omavoliline ventilatsiooni ja suitsulõõride ümberehitamine või gaasiseadme suitsugaaside juhtimine valesse lõõri. Oluliseks teguriks on ka väike ruum, kus ei ole tagatud gaasiseadmele vajalik õhuvahetus,” lisas Oone.

Gaaside täielikuks põlemiseks on vajalik kontrollida gaasipaigaldisi iga nelja aasta tagant, kuid soovitatav on gaasiseadmeid hooldada igal aastal. 

Oona ütles ka, et maikuus Narva vingugaasisündmusi mõjutas ka ilm. Kõrge õhutemperatuur ja kõrge atmosfäärirõhk võivad oluliselt mõjutada ventilatsiooni- ja suitsulõõride tööd elumajades - tihedam ja raskem õhk raskendab gaaside liikumist ventilatsioonikanalites ülespoole ning vähendab õhuvahetuse kiirust. Mõnel juhul võib tekkida vastupidine tõmme, kus õhk ja põlemisgaasid hakkavad ventilatsioonikanalist tagasi korterisse liikuma. Eriti ohtlikuks muutub olukord gaasiboilerite kasutamisel. 

“Mõned aastad tagasi oli talvel vingugaasioht kortermajas, kus selgus, et ventilatsioon ei toiminud, sest korstnaotsad olid kaetud paksu lumega,” tõi Oone veel ühe näite.

 “Gaasiseadmetega kodude omanikel palume meeles pidada, et vingugaas on värvitu ja lõhnatu, seda ei ole võimalik tunda ega näha ja tapab kiiresti. Iga väljaminek õnnetuse vältimiseks on tühine võrreldes inimeluga. Alates 1.01.2018 on vingugaasiandur kohustuslik nendes ruumides, kus on korstnaga ühendatud gaasiseade,” tuletas Annely Oone meelde.

Seadme kontroll

Kortermajaleht võttis ühendust ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga (TTJA) ning küsis nendelt vingugaasi ja nende andurite kohta. TTJA ehitus- ja tööstusbüroo peaspetsialist Andree Kool alustas, et esmalt tuleb eristada gaasileket ja vingugaasi teket. Gaasilekke korral satub ruumi põlemata küttegaas, vingugaas tekib aga kütuse mittetäielikul põlemisel.

“Samuti ei saa väita, et Narvas toimunud juhtumitel oleks üks kindel põhjus. Vingugaasi tekkimise sagedasemad põhjused gaasiseadmete kasutamisel on ebapiisav õhu juurdevool põlemiseks, töötava gaasiseadmega samaaegselt väljatõmbeventilaatori kasutamine, puudulik ventilatsioon või probleemid suitsugaaside väljajuhtimisel. Probleeme võivad põhjustada ka gaasiseadmete või suitsugaaside eemaldamise süsteemi nõuetele mittevastav paigaldamine, omavoliline ümberehitamine ja ebapiisav hooldus,” rääkis Kool. 

Kool selgitas, et vingugaasiandur ise ei takista vingugaasi tekkimist, kuid annab ohtliku vingugaasisisalduse korral häiret. Seetõttu on väga oluline, et nõutud juhtudel oleks eluruumis töökorras vingugaasiandur. Anduri korrasolekut tuleb regulaarselt kontrollida ning järgida selle tootja kasutusjuhendit. Vingugaasiandur tuvastab vingugaasi, mitte maagaasi leket.

“Ainuüksi gaasiseadme vanuse põhjal ei saa järeldada, et seade on ohtlik või lekib. Oluline on gaasipaigaldise kui terviku nõuetekohasus ja tehniline seisukord. Korras peavad olema nii gaasiseade ja torustik kui ka ventilatsioon ning suitsugaaside väljajuhtimine,” sõnas Kool.

Gaasitöid ei tohi teha omal käel, kui töö eeldab vastavat pädevust. Nõuetele mittevastav paigaldamine või gaasipaigaldise omavoliline ümberehitamine võib põhjustada ohtliku olukorra. Probleeme võivad tekitada näiteks nõuetele mittevastavad ühendused ja suitsutorud, ventilatsiooniavade sulgemine või suitsugaaside eemaldamise lahenduse muutmine. Gaasitöid võib teha ainult pädev spetsialist.

Vingugaas tekib mittetäielikul põlemisel, näiteks siis, kui gaasiseadmele ei ole tagatud põlemiseks piisavalt õhku või suitsugaasid ei pääse nõuetekohaselt ruumist välja.

Seetõttu on toimiv ventilatsioon gaasiseadme ohutu kasutamise seisukohalt väga oluline. Ventilatsiooniavasid ei tohi omavoliliselt sulgeda. “Samuti peab olema korras suitsugaaside väljajuhtimine. Ventilatsioon ei asenda siiski gaasiseadme korrektset paigaldamist ja hooldamist ega töökorras vingugaasiandurit,” rääkis Kool.

Seadme hooldus

 TTJA esindaja selgitas, et gaasiseadet tuleb hooldada tootja hooldus- ja kasutusjuhendis ettenähtud sagedusega. Samuti tuleb regulaarselt kontrollida ventilatsiooni ning suitsugaaside väljajuhtimiseks kasutatavate lõõride korrasolekut.

Eluruumides kasutusel olevaid gaasipaigaldisi (gaasiveesoojendid, gaasipliidid, gaasitorustikud, jm.) on kohustus kontrollida iga 4 aasta järel. Eluruumide gaasipaigaldiste kontrolli käigus tuvastatud puudused tuleb likvideerida ning sellele järgnevalt teostada korduskontroll. Samuti tuleb ka iga 4 aasta tagant teostada korstnapühkimine. Eluruumide gaasipaigaldiste kontrollijate nimekiri on leitav Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kodulehelt (Gaasiseadmed ja -paigaldised | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet).

Kui vingugaasiandur annab häiret, tuleb kiiresti avada aknad ja uksed ning ruum korralikult tuulutada. Võimalikud kannatanud tuleb viia värske õhu kätte. Kui kellelgi esineb vingugaasimürgistuse sümptomeid, näiteks peavalu, pearinglust, iiveldust või oksendamist, tuleb kutsuda kiirabi.

Samuti tuleb välja lülitada kütust põletavad seadmed, võimalusel sulgeda gaasi juurdevool, avada siiber. Enne seadmete uuesti kasutamist on asjakohane lasta läbi viia eluruumi gaasipaigaldise kontroll kvalifitseeritud spetsialisti poolt. 

Täiendavat infot vingugaasi ja vingugaasiandurite kohta leiab veebilehelt vingugaas.ee.