Raamatupidaja vastab: kuidas kujuneb sooja vee hind suvel ja talvel?

Lugeja küsib:

Kortermajades võib sooja tarbevee arvestamise praktika olla erinev. Mõnes ühistus kasutatakse aasta läbi üht hinda, teistes arvestatakse suve- ja talveperioodil erinevat hinda. Milline lahendus on aga elanike jaoks kõige õiglasem ja kuidas peaks sellisest arvestusest elanikele teada andma?

Gunita OÜ juhataja vastab:

Kas suve- ja talveperioodil erineva sooja vee hinna kasutamine on korrektne?

Sageli kasutatakse talveperioodil ühte vee soojendamisega seotud hinda ning ülejäänud kulu arvestatakse maja kütte hinna sisse. Kui kütteperioodi ei ole, toimub sooja vee arvestus teistmoodi.

Arvestamisel tuleb arvestada ka maja küttesüsteemi eripäradega. Näiteks võib sooja vee torustik kulgeda vannitubades nn siugtorudena, mis on pidevalt soojad. Sellisel juhul võib ka suvisel ajal tekkida küttekulu, mida tuleb arvestuses arvesse võtta.

Mõnes majas kasutatakse sooja vee soojendamiseks aasta läbi ühte hinda, kuid suvel lisatakse sellele vannitoa siugtorudega seotud küttekulu. Talvel arvestatakse aga korterite küttekulu juba tavapärase kütte hinna kaudu.

Kas ühistu võib suvel koguda sooja vee eest mõnevõrra rohkem raha ja teha hiljem tasaarvestuse?

Ka selline lahendus on võimalik. Mõnes majas kogutakse suveperioodil kokkuleppeliselt rohkem raha, mille abil vältida kütteperioodil väga suuri arveid. Sõltub majasisestest kokkulepetest.

Sellise süsteemi puhul tuleb aga arvestada, et see muudab raamatupidamise keerukamaks. Raamatupidaja peab jälgima, kui palju on elanike käest ette kogutud ja kui palju on tegelikult kulunud. Siin tulebki jälle mängu kokkulepe, kuidas tehakse arvestust tagasi. Kas iga kuu jooksvalt ette makstud keskmine summa arvestatakse maha korraga aasta lõpus või tehakse tasaarvestus kahes osas – esimene aasta lõpus ja teine kütteperioodi lõpus.

Kuidas mõjutab arvestusviis elanike arveid?

Valitud arvestusviis mõjutab eelkõige seda, kui suured on elanike igakuised arved. Kui suvel kogutakse rohkem ja talvel vähem, võivad suvised arved olla  tavapärasest suuremad , kuid kütteperioodil on kulud elaniku jaoks ühtlasemad.

Kui aga arvestatakse iga kuu võimalikult täpselt tegeliku kulu järgi, võivad arved kuude lõikes rohkem kõikuda.  

Kuidas peaks ühistu sellise arvestusviisi elanikele esitama?

Erinevate arvestusviiside vahel valides tuleks ettepanekud esitada kirjalikult. Elanikele tuleks selgitada, kuidas uus arvestus hakkaks toimima, ning tuua välja erinevate lahenduste plussid ja miinused.

Samuti tuleks elanikele anda piisavalt aega ettepanekuga tutvumiseks ja selle üle mõtlemiseks. Kui tegemist on arvestusviisi muutmisega, tuleb lahendus ühistus nõuetekohaselt otsustada ning vajadusel panna see elanikele hääletusele.

Kas kõige olulisem ongi see, et arvestus oleks elanikele läbipaistev?

Jah. Olenemata sellest, kas ühistu kasutab aasta läbi ühte hinda, suve- ja talveperioodi erinevaid hindu või teeb hiljem tasaarvestusi, peab elanikele olema selge, millest nende arve kujuneb.

Kõige olulisem on, et arvestus põhineks kokkulepitud põhimõtetel ning elanikud saaksid aru, mille eest nad maksavad.

‍

Gunita OÜ on alates 2006. aastast hoolitsenud ettevõtete ja korteriühistute raamatupidamise eest üle Eesti. Firma pakub personaalseid lahendusi, arvestades iga kliendi eripära ja vajadusi. Teenused hõlmavad kõike alates raamatupidamise sisseseadmisest kuni majandusaasta aruande koostamiseni, andes kindlustunde, et arvud on korras ja protsessid sujuvad. Toetame ka personali küsimustes ja koostame lepinguid ning aitame vormistada ametijuhendeid.  Vaata kontakte siit.