Kuidas võib veeteenuse muudatus mõjutada veearvet?

Kliimaministeerium saatis kooskõlastusele plaani vähendada veeteenuse piirkondlikku ebavõrdsust. Nende kohaselt oli eelmisel aastal Harjumaal erinevates piirkondades hindade vahe lausa kuuekordne. 

Kortermajaleht võttis ühendust Kliimaministeeriumiga, et uurida mida veeseaduse muutus endaga kaasa toob ning kas ja kuidas see mõjutab korteriühistuid ja tarbijaid. Kortermajalehe küsimustele vastas Kliimaministeeriumi veeosakonna juhataja Karin Kroon. 

Mida see korteriühistutele tähendab?

Korteriühistutele ei too muudatused uusi kohustusi ega muuda ühistu igapäevast veearvestust. Muudatused puudutavad eelkõige vee-ettevõtjate investeeringuid, hinnakujundust ja järelevalvet. Ühistu ja korteriomaniku jaoks suureneb läbipaistvus: neil on edaspidi lihtsam aru saada, millest veearve koosneb, miks hind muutub ning kas hinnas arvestatud investeeringud ka tegelikult tehakse.

Kas vesi läheb kortermajas kallimaks?

Praegu on hinnaerinevused piirkonniti väga suured. Näiteks ulatus 2025. aastal Harjumaal vee- ja kanalisatsiooniteenuse hind 1,87 eurost 6,36 euroni kuupmeetri kohta. Kui veeteenuse seaduse muudatused tegemata jätta, suurenevad piirkondlikud erinevused veelgi. Eesmärk ei ole kehtestada kõikjal ühesugust hinda, vaid vähendada ebamõistlikult suuri erinevusi, vältida järske hinnahüppeid ja hoida hinnamuutused võimalikult etteaimatavad.

Hind sõltub ka edaspidi piirkonna kuludest, taristu seisukorrast ja vajalikest investeeringutest ning hinna põhjendatust kontrollib Konkurentsiamet. Hinnatõus on paratamatu, kui tõusevad sisendhinnad (nt elekter, kemikaalid). Mõnes piirkonnas võib hind tõusta ka seetõttu, kui vee-ettevõtjal tuleb teha varem edasi lükatud töid. Muudatuste eesmärk on, et sellised kulud oleksid põhjendatud ja hinnamuutused korteriühistule võimalikult etteaimatavad ja läbipaistvad.

Praegu saab vee-ettevõtja igal aastal uut hinda taotleda ja hind arvutatakse tegelike kulude pealt. See ei motiveeri ettevõtjat kulusid kokku hoidma, sest kokkuhoitud kulusid järgmisel korral enam hinnabaasi ei lubata. Edaspidi määratakse hind neljaks aastaks ette. Kui ettevõtja suudab selle perioodi jooksul töötada efektiivsemalt, jääb kokkuhoid talle. Tarbija jaoks tähendab see stabiilsemat hinda ja ettevõtjale motivatsiooni töötada targemalt.

Kui vee-ettevõtja arvestab investeeringud veehinda, aga jätab need tegemata, on Konkurentsiametil alus hinda alandada tegemata investeeringute võrra. Korteriühistu jaoks tähendab see, et hinnatõusu taga peavad olema reaalsed tööd, mitte lubadused.

Mida see tavatarbija jaoks muudab?

Tavatarbija jaoks tähendab muudatus eelkõige suuremat selgust ja kaitset. Inimene peaks paremini aru saama, millest veehind koosneb, mille eest ta maksab ning kas hinnas arvestatud investeeringud on vajalikud ja tehakse ka päriselt ära. Lisaks jälgitakse, et vee- ja kanalisatsiooniarve ei muutuks inimeste sissetulekuga võrreldes liiga suureks.

Tavatarbija jaoks suureneb ka kriisikindlus. Viimaste aastate suuremad veekatkestused on puudutanud just kortermajade elanikke. Praegu erinevad kriisikindluse nõuded omavalitsuseti märkimisväärselt: näiteks Kiili vallas peab vee-ettevõtjal olema autonoomne elektritoide 48 tunniks, kuid Tallinnas ja Jõgeval peetakse piisavaks vaid 8 tundi. Samamoodi erineb ajutise vee tagamise aeg: mõnes kohas tuleb ajutine veevarustus korraldada juba 5 tunni möödudes, teises alles 12–24 tundi hiljem. Seadusemuudatusega ühtlustatakse need nõuded, et iga kortermaja elanikul oleks sõltumata elukohast sarnane kindlustunne.

Mida toob uus veeseadus?

Täpsustuseks: jutt ei ole uuest veeseadusest, vaid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse muutmisest. Lihtsalt öeldes soovitakse, et vee-ettevõtja kavandatud tööd, veehind, teenuse kvaliteet ja järelevalve oleksid omavahel paremini seotud.

Mis tingis vajaduse muutuse järele?

Veeteenuse hind, kvaliteet ja töökindlus erinevad Eestis üsna palju sõltuvalt sellest, kus inimene elab. Väikese tarbijate arvuga vee-ettevõtjal on keerulisem teha vajalikke investeeringuid, leida spetsialiste ning tulla toime suurema rikke või kriisiga. See tähendab praktikas, et investeeringud ja muud kulukad tegevused jäävad tegemata. Kui vajalikke töid pidevalt edasi lükata, võivad probleemid ja kulud lõpuks kasvada ning tuua kaasa järsema hinnatõusu. Reformiga soovime neid riske varem märgata ja investeeringuid pikema vaatega kavandada.

Kas ja mis muutub paremaks?

Korteriühistu ja elanike jaoks muutub paremaks eelkõige teenuse usaldusväärsus. Vajalikud tööd kavandatakse pikemalt ette, nende kajastumine hinnas peab olema põhjendatud ning järelevalve peab aitama kontrollida, et kavandatud investeeringud ka tehakse. Nii väheneb oht, et pikalt edasi lükatud töö lõpeb suure rikke või järsu hinnatõusuga.

Mõte ei ole viia kõiki hindu ühetaoliseks, vaid vähendada ebamõistlikke erinevusi ning hoida teenus inimestele taskukohane.

Kas siis hetkel pole igal pool vett?

Küsimus ei ole selles, et vett ei oleks. Hajaasustuses kasutatakse ühisveevärgi kõrval ka kohalikke kaeve ja muid lahendusi. Kuid igal poole ei ole vesi kvaliteetne. Või ei ole kindlust, et kvaliteetne vesi tagatakse ka tulevikus (näiteks kui investeeringud jäävad tegemata).

Seadusemuudatus vaatab pikemalt ette. Küsimus on selles, kas olemasolevaid torustikke, veepuhastusjaamu ja muid rajatisi suudetakse ka tulevikus hooldada ja uuendada. Eesmärk on, et inimesel oleks sõltumata elukohast kindlus, et kraanist tuleb kvaliteetne vesi, teenus toimib ka keerulisemates olukordades ning hind püsib mõistlik ja põhjendatud.