Fassaadi hooldusega ei tasu oodata – väikesest probleemist võib saada kallis remont

Vaata täispikka Kortermajalehe intervjuud FastFassaadi juhi Eeri Luigega, kus räägime lähemalt fassaadide hooldusest, tüüpilistest kahjustustest, tööde planeerimisest ja sellest, millele peaks korteriühistu fassaaditööde tellimisel tähelepanu pöörama.

‍

Fassaad on maja kaitsekiht, mitte lihtsalt ilus välispind. Fassaadi seisukord mõjutab otseselt ka maja konstruktsioonide püsimist ja tulevasi hoolduskulusid. FastFassaadi juhi Eeri Luige sõnul tuleb fassaadide puhul arvestada Eesti muutliku kliimaga, kus hoone välispinda mõjutavad nii niiskus, külm, päikesekiirgus kui ka pidevad temperatuuri kõikumised.

Intervjuus selgitab Luik, et fassaadi hooldusvajadus sõltub suuresti maja asukohast ja ümbritsevast keskkonnast. Mõnel juhul tasub fassaadi seisukorda põhjalikumalt hinnata juba kuue kuni kaheksa aasta möödudes. Majad, mille läheduses on palju puid või veekogusid, võivad vajada hooldust kiiremini. Samuti käituvad erinevalt maja päikese- ja varjupoolsed küljed.

Alati ei ole vaja kohe kogu fassaadi renoveerida

Fassaadi hooldus ei tähenda automaatselt suurt ja kallist remonti. Kui probleemidele reageeritakse piisavalt vara, võib teatud juhtudel piisata fassaadi pesemisest ja biotsiidiga töötlemisest. Hiljem võib vajalikuks muutuda ka värvikihi uuendamine või väiksemate kahjustuste parandamine.

Just siin muutub oluliseks hoolduse regulaarsus. Kui mustusel, niiskusel ja kahjustustel lastakse aastaid koguneda, ei pruugi enam lihtsamatest hooldustöödest piisata.

Intervjuus tuuakse välja ka olukord, kus fassaad kõigepealt pestakse, kuid mõne aja pärast otsustatakse ikkagi ette võtta parandamine ja värvimine. Sellisel juhul võib osa töid olla vaja uuesti teha ning lõpptulemus muutub ühistule kallimaks. Seetõttu tasub enne tööde alustamist fassaadi seisukorda tervikuna hinnata.

Väike pragu võib aastatega suuremaks muutuda

Ühe olulise probleemina käsitletakse intervjuus fassaadi pragusid. Esmapilgul väike pragu ei pruugi tunduda kiiret sekkumist vajava probleemina, kuid sinna pääsev niiskus võib külmade ilmadega hakata kahjustust järjest suurendama.

Vesi pääseb prakku, külmub ning sulab temperatuuri muutudes uuesti. Kui selline protsess kordub aasta-aastalt, võib algselt väike kahjustus muutuda märksa tõsisemaks ja selle parandamine kallimaks.

Samuti räägitakse põhjustest, miks võib uus värv fassaadilt suhteliselt kiiresti kooruma hakata. Probleem ei pruugi olla värvis endas – oluline on aluspinna seisukord, selle ettevalmistamine ning tingimused, milles töid tehakse.

Ka fassaadi värvimisel tuleb arvestada ilmaga. Liiga kuum pind ja tugev otsene päike võivad töö tulemust mõjutada, mistõttu ei saa fassaaditöid planeerides lähtuda ainult sellest, kas väljas sajab või mitte.

Odavaim pakkumine ei pruugi tähendada odavaimat tulemust

Korteriühistute jaoks on oluline teema ka tööde hind. Luik rõhutab intervjuus, et erinevaid hinnapakkumisi ei tohiks võrrelda ainult lõppsummade järgi.

Üks pakkumine võib olla teisest märgatavalt odavam, kuid sisaldada samal ajal vähem töid. Seetõttu peaks ühistu vaatama täpselt, millised tegevused, materjalid ja parandustööd hinnas sisalduvad. Vastasel juhul võib esialgu soodsamana tundunud lahendus tähendada hiljem lisatöid ja uusi kulusid.

Hooldamata jätmine võib minna kordades kallimaks

Intervjuu üks läbivaid mõtteid on, et fassaadi puhul tasub probleemidega tegeleda võimalikult vara.

Luik võrdleb seda hammaste hooldamisega – regulaarne hooldus aitab suuremaid probleeme ennetada. Kui fassaadi eest õigel ajal hoolt kanda, võib piisata pesust, biotsiidist või väiksematest parandustest. Kui kahjustustel lastakse aga pikalt areneda, võib lõpuks olla vaja parandada lahtist krohvi, värvida suuremaid pindu ja teha juba märksa mahukamaid töid.

Korteriühistu jaoks tähendab see, et fassaadi hooldust võiks käsitleda pigem regulaarse hoone korrashoiu kui tegevusena, millega hakatakse tegelema alles siis, kui kahjustused on juba selgelt nähtavad.