Mida saab teha tühjalt seisva pööninguga?

Majades, kus korterid on väikesed või puuduvad panipaigad, tuleb elanikel sageli leida lisaruumi mujalt. Ühe võimalusena võib vaadata pööningu poole, mida saab sobivuse korral kasutada majaelanike ühise ruumina. Selline ruum võiks olla abiks nii asjade hoiustamisel kui ka pesu kuivatamisel. Enne pööningu kasutuselevõttu tuleb aga hinnata selle tehnilist seisukorda, ohutust ja sobivust kavandatud kasutuseks.

Arhitekt Kristjan Reidi sõnas, et enne seda, kui püüda pööning muuta mõneks kortermaja jaoks ühiskasutatavaks ruumiks, tuleb välja selgitada, kas olemasolev pööninguruum on tehniliselt korras ja kavandatud kasutuseks sobiv. “Hallitusriski vähendamiseks tuleb tagada kasutusotstarbele sobiv temperatuur, õhuniiskus ja piisav ventilatsioon. Pesu kuivatamisel tuleb arvestada täiendava niiskuskoormusega,” tõi Reidi välja.

Kortermajas elab tihti koos väga kirju seltskond inimesi, kelle usaldusaste on erineva. Juba aastaid koos elanud inimesed usaldavad teineteist rohkem, aga uued võivad usalduse kasvatamiseks veel aega võtta. Seega ühisruumide turvalisus oleneb sellest, kui hoolsalt ja vastutustundlikult majaelanikud ühisruume ning seal olevaid esemeid kasutavad. “Oluline on kokku leppida ruumide kasutamise reeglid ja tagada toimiv lukustus, et kõrvalised isikud ei pääseks sinna. Samas tuleb enne pööningu kasutuselevõttu panipaikade või pesukuivatusruumina hinnata ka ruumi tehnilist seisukorda, tuleohutust ja kavandatud kasutuseks sobivust,” sõnas Reidi.

Kui pööning ei ole juba maja ehitamisel ajal konstrueeritud selliselt, et see suuremat koormust võiks kanda, siis on keerulisem leida võimalust see panipaigaks või muuks ühiskasutatavaks ruumiks teha. Reidi sõnul sõltub ohutus olemasoleva vahelae kandekonstruktsioonide seisukorrast. “Kahtluse korral tuleks tellida ehitusinsenerilt ekspertiis. Olemasolevatesse kandekonstruktsioonidesse ei tohi ilma ehitusinseneri hinnangu ja vastava lahenduseta teha sisselõikeid ega avasid, näiteks veetorude paigaldamiseks,” sõnas ta.

Või saaks pööningut laiendada ja sinna uued eluruumid luua? Kristjan Reidi ütles, et pööningule eluruumide rajamise võimalus sõltub olemasolevate konstruktsioonide seisukorrast ja sellest, kas ruumid saab viia vastavusse eluruumidele esitatavate nõuetega.

Esmalt tuleb hinnata ruumide kõrgust. Eluruumide kõrgus peab üldjuhul olema vähemalt 2,5 meetrit. Katusekorruse kaldseintega toas peab nõutav vähim kõrgus olema tagatud vähemalt poole toa põrandapinna ulatuses. Põrandapinna arvutamisel võetakse arvesse ainult neid ruumiosi, mille kõrgus on vähemalt 1,6 m. “Arvestada tuleb ka sellega, et katuse täiendav soojustamine ja uue põrandakonstruktsiooni rajamine võivad vähendada ruumi kõrgust,” tõi Reidi välja.

Igas elu- ja magamistoas peab olema loomulik valgus ning akende kaudu peab olema tagatud võimalus vaadata välja silmade kõrguselt. Konstruktsioonide kandevõimet ja lisanduvaid koormusi peab hindama ehitusinsener. Korter peab moodustama eraldi tuletõkkesektsiooni ning lahendada tuleb ka ohutu evakuatsioon.

“Lisaks tuleb projekteerida sobiv küte ja ventilatsioon ning tagada konstruktsioonide niiskustehniline toimivus ja vajalik heliisolatsioon. Kõik lahendused tuleb projekteerida ja ehitada kooskõlas kehtivate nõuetega,” rõhutas arhitekt.

 Tuleohutuse planeerimisel tuleb arvestada nii inimeste ohutu evakuatsiooni kui ka päästemeeskonna juurdepääsuga. Olulised on trepikoja tuleohutus, nõuetekohane suitsueemaldus ning hoone jaotamine tuletõkkesektsioonideks. Samuti tuleb hinnata päästemeeskonna pööningule ja katusele pääsemise võimalusi ning selleks vajalikke ohutuslahendusi.

 “Täpsemad nõuded ja tehnilised lahendused sõltuvad hoone kõrgusest, konstruktsioonidest, kasutusotstarbest ning kavandatavatest muudatustest. Need lahendatakse ehitusprojekti tuleohutusosas, kaasates vajaduse korral tuleohutuseksperdi,” sõnas arhitekt Kristjan Reidi viimaks.