Minister selgitab: miks saab uue toetuse eest renoveerida vaid tehaseliselt?

Eesti valitsus püüab agaralt leida ja anda raha selleks, et korteriühistud saaksid enda majad korda teha. Nüüd plaanib valitsus anda 160 miljonit kahe aasta peale, et võimalikud paljud korteriühistud saaksid seda teha.

Kliimaministeeriumi lehel oli kirjas uudis, et korterite renoveerimiseks antakse ühistutele 160 miljonit eurot, mis oli ka eelnevalt väljakuulutatud eelnõus kirjas. Kuidas ja millal raha taotleda saab ja kes seda teha saavad, nendele küsimustele vastas taristuminister Kuldar Leis.

Teie teates oli kirjas, et selle aasta lõpul pannakse paika järgmise aasta 2027 a tingimused. Kuidas ja millal hakatakse andma toetuseid? Kas konkurss avatakse 2027 lõpul ja reaalset antakse raha 2028? Sest eelarve real oli 2028 alles raha eraldamine 80 miljonit. Et ei tahaks eksitada ühistuid infoga, sest valmistatakse ette renoveerimiseks ja ühistud kulutavad ka renoveerimisele ettevalmistamisega juba raha.  

Esimene toetusvoor on plaanis läbi viia 2027. aasta alguses eesmärgiga teha esimesed väljamaksed 2028. aasta alguses. Teine voor toimub 2028. aastal eesmärgiga teha väljamaksed 2029. aastal. 

Kas  see summa võib veel muutuda? 

Riigieelarve seaduseelnõu kõik read saavad kinnitatud siis, kui selle kiidab heaks ka Riigikogu ja kuulutab välja Vabariigi President.  

Miks muudetakse igal aastal toetuste tingimusi? Nüüd on kirjas, et toetatakse 20%. Kas on juba teada muid tingimusi, mille järgi hakatakse jagama toetuseid. 

Toetuse tingimusi muudetakse läbi aastate vastavalt sellele, kui palju on eelarves renoveerimiseks raha, millisest allikast ja milliste tingimustega see tuleb ja millised on poliitilised prioriteedid. 

Seni on renoveerimistoetuseid jagatud peamiselt Euroopa Liidu struktuurifondide toel, mis on tulnud samuti teatud reeglitega. Hetkel on olukord, kus EL eelmise eelarveperioodi renoveerimisrahad on ammendunud ning järgmisteni on kaks aastat aega. Samas on huvi renoveerimistoetuste vastu väga suur. Selleks, et vältida pausi rahastuses ja renoveerimisturu pidurdumist enne EL-i uue eelarveperioodi algust, seadsin üheks prioriteediks riigieelarvest renoveerimisele rahastuse saamist.  

Teatavasti on riigi rahanduses hetkel keerulised ajad, mistõttu saime eelarve läbirääkimistel renoveerimiseks raha vaid tingimusel, et meede oleks eelarveneutraalne - et riigieelarve kulud oleksid samas suurusjärgus meetmega kaasneva maksutuluga. Tänu sellele saame kortermajade renoveerimist toetada ka keerulisel ajal.  

Arvestades, et renoveerimist vajavad veel tuhanded kortermajad ja järgmise ELi rahastusperioodi vahendid on piiratud, peavad ka tulevased otsustajad tõenäoliselt kaaluma edaspidi madalamaid toetusmäärasid.  

Kas need mitusada ühistut, kellel paljudel olid ka projektid valmis, kes jäid napilt välja eelmisest taotlusvoorust, peavad uuesti taotlema ja eelmist vooru ei arvestata? 

Toetuse täpsemad tingimused töötatakse välja aasta lõpuks. Ministeerium räägib Korteriühistute Liidu, Puitmajaliidu ja teiste oluliste osapooltega läbi, kuidas sellistes raamides püsides teha ühistute jaoks võimalikult sobivad ja jõukohased tingimused. Kuna toetusmäär on võrreldes eelmiste voorudega oluliselt muutunud, siis peavad ühistu liikmed uuesti otsustama, kas soovitakse toetust taotleda. Püüame taotlemise protsessi teha võimalikult lihtsaks, et varasemates voorudes osalenud ühistud ei peaks taotlemisel liiga palju topelt tööd tegema. 

Kas on ette teada, et ainult tehaselisele renoveerimisele antakse toetust?  

Jah, see on üks eelarveläbirääkimistel kokku lepitud tingimus. Tehaseline renoveerimine annab tööd Eesti majatehastele ja inseneridele ning see aitab kasvatada Eesti ekspordivõimekust. Pole vähem oluline, et tehaseline lahendus võimaldab renoveerida kvaliteetsemalt ja ka platsitööd võtavad vähem aega, tänu millele häirib see vähem kortermaja elanikke. Lisaks on tehaselise renoveerimise puhul arvestatav maksutulu kõrgem tavapärasest renoveerimisest. 

Kas toetuse andmise puhul on üldiselt tähtis, et majad saaksid korda kiiresti, mitte see, et majade renoveerimine oleks omanikele võimalikult odavam?   

Majade renoveerimisel on oluline, et lõpptulemus oleks kvaliteetne, see annaks olulise energiasäästu ning sellega ei kaasneks suurt hooldusvajadust. Tehaseline lahendus on võrreldes tavapärase renoveerimisega kvaliteetsem ja kestvam ning oluliselt väiksema hoolduskuluga lahendus.  

Kas ministeeriumil on olemas värske võrdlusanalüüs, mis näitab, et suurem algne ehitusmaksumus kompenseerub hiljem madalamate kulude või muu majandusliku efektiga? 

EISi kogemus näitab, et tervikliku renoveerimisega saavutatakse üle 50% energiasääst. Täpne kulude jaotus peale renoveerimist sõltub piirkonna küttehinnast ja konkreetse hoone puhul tööde ulatusest ja lepingu maksumusest. Üksikute tööde tegemisel reeglina jääb energiasääst väikeseks ning vajalikud investeeringud lükkuvad tulevikku (nt ühel hetkel tuleb amortiseerunud küttesüsteem niikuinii välja vahetada vms).