Korteriühistud saavad edaspidi piirata juurdepääsu hoone andmetele

Andmekaitse inspektsioon (AKI) soovib muuta äriregistri sisu rohkem varjatuks, sest nende arvates saab sealt korteriühistute ja teiste kohta liiga palju infot kätte. 

Eesti Ekspress kirjutas, et näiteks näeb äriregistrist, kes kuulub või kuulus mõne aktsiaseltsi, osaühingu või mittetulundusühingu juhatusse või nõukogusse. Nende inimeste kohta saab teada nime ja isikukoodi või sünniaja. AKI arvates pole eelkõige tegevuse lõpetanud juriidiliste isikute puhul sellist avalikustamist vaja.

Korteriühistute puhul on samuti võimalik erinevaid andmeid kätte saada, alates korteriühistu juhist koos tema isiklike andmetega, kuni aasta aruandeni välja. Iseenesest ju loogiline, et AKI tahab andmeid piirata, sest miks on ühel tavaliselt inimesel Tartus või Tallinnas vaja teada, kuidas läheb rahaliselt korteriühistul Kärdlas või Kuressaares. Seda selgitas AKI ka Kortermajalehele. Nende sõnul kehtivad korteriühistute puhul samad andmekaitsereeglid nagu teistelegi organisatsioonidele – avaldada ja jagada võib ainult neid isikuandmeid, milleks on olemas seaduslik alus ja selge vajadus.

“Korteriühistu juhatuse liikmete andmed on avalikud äriregistris, sest seadus näeb selle ette. Korteriomanike andmed aga ei ole avalikud. Kuigi korteriomanikud peavad andma ühistule oma kontaktandmed, et ühistu saaks nendega suhelda, ei tähenda see, et neid andmeid võiks vabalt teistele jagada või avalikustada,” ütles nende pressiesindaja. 

Korteriomanikel on õigus saada teavet ühistu tegevuse kohta ja tutvuda dokumentidega, kuid see õigus ei ole piiramatu. Juhatus peab iga kord hindama, kas dokumentides sisalduvaid isikuandmeid on vaja näidata või tuleks osa andmeid kinni katta. Näiteks võib olla põhjendatud võimaldada tutvumist üldkoosoleku allkirjalehtedega, et kontrollida kvoorumi olemasolu, kuid üldjuhul tuleb lähtuda minimaalsuse põhimõttest.

“Ühistutele soovitame eelkõige koguda ja jagada ainult neid andmeid, mis on nende tööks vajalikud. Korteriomanike kontaktandmeid ei tohiks avaldada trepikojas, veebilehel ega jagada kolmandatele isikutele ilma õigusliku aluseta. Samuti ei tohi trepikojas või internetis avalikustada võlgnike nimekirju,” selgitas pressiesindaja. 

Kui ühistu kasutab haldus- või raamatupidamisteenust, võib vajalikke isikuandmeid teenuse osutajale edastada. Seejuures tuleb edastada ainult need andmed, mis on konkreetse teenuse osutamiseks vajalikud.

Oluline on tähele panna ka äriregistri avalikkuse põhimõtet. Kui korteriühistu saadab registrile dokumendi, mis sisaldab rohkem isikuandmeid kui vajalik, võivad need andmed sattuda avalikult kättesaadavasse toimikusse. Seetõttu tasub enne dokumentide esitamist üle vaadata, kas kogu dokument on vajalik või piisab väljavõttest.

“Küsimusele, kas avalike andmete laialdane kättesaadavus võib soodustada pettuseid, võib vastata, et avalikult kättesaadavat teavet kasutavad sageli ka petturid. Samas on registrite avalikkusel oluline eesmärk – tagada ettevõtluse ja organisatsioonide tegevuse läbipaistvus. Seetõttu tuleb siin leida tasakaal läbipaistvuse ja eraelu kaitse vahel ning avalikustada ainult selline teave, mille avalikustamiseks on seadusest tulenev vajadus,” ütles AKI pressiesindaja lõpetuseks.