Kui korter muutub suvel kuumaks: lihtsad lahendused kodu jahutamiseks

Kuigi Põhjamaades on suved üldjuhul jahedamad kui Lõuna-Euroopas, esineb ka siin üha sagedamini pikemaid kuumaperioode. Viimaste aastate kuumalained on näidanud, et ka Eesti kodudes võib sisetemperatuur tõusta tervist ja heaolu mõjutava tasemeni, mistõttu tasub juba enne palavate ilmade saabumist mõelda, kuidas kodu ülekuumenemist ennetada.

Euroopa Keskkonnaagentuuri hinnangul on Euroopa praegu maailma kõige kiiremini soojenev manner. Viimastel aastatel on sagenenud rekordilised suvetemperatuurid ja pikemad kuumalained, mille mõju inimeste tervisele muutub järjest suuremaks. Eriti ohustatud on eakad, lapsed, rasedad, krooniliste haigustega inimesed ning need, kes töötavad või viibivad palju kuumas keskkonnas.

Pikaajaline kuumus võib põhjustada organismi ülekuumenemist, kuumastressi, vedelikupuudust ning süvendada olemasolevaid südame-, hingamisteede-, neeru- ja ainevahetushaigusi. Lisaks mõjutavad kuumaperioodid vaimset heaolu ja suurendavad vajadust kohandada nii elukeskkonda kui ka hooneid uute kliimatingimustega.

Põhjamaades, võrreldes paljude teiste Euroopa piirkondadega, võib kuumus mõjutada inimesi rohkem, sest nii hooned kui ka elukorraldus on kujunenud eelkõige jahedama kliima järgi. Eesti elamud on ehitatud peamiselt talvekülma silmas pidades, need hoiavad küll talvel hästi soojust ning pakuvad mõnda aega kaitset ka suvise kuumuse eest, kuid mitmepäevase palavuse korral soojenevad ka hästi soojustatud korterid ja majad märgatavalt. Kuna hooned on projekteeritud eelkõige soojust hoidma, mitte suvist ülekuumenemist vältima, võivad pikemad kuumalained muuta sisekliima ebamugavaks. Samuti ei ole põhjamaade inimesed harjunud pikaajaliste kuumaperioodidega ning vähene konditsioneeride kasutamine tähendab, et kodud ja avalikud hooned on kuumusega toimetulekuks sageli vähem ette valmistatud.

Kuidas takistada kuumuse jõudmist eluruumi

1. Kõige parem viis kodu ülekuumenemise vältimiseks on takistada päikesesoojusel juba enne tuppa jõudmist ruumi sisenemast. Eriti oluline on see päikesepoolsete akende puhul, sest läbi klaaspindade võib lühikese ajaga koguneda palju soojust. Päevasel ajal tasub hoida kardinad, rulood ja ribakardinad suletuna, eriti lõuna- ja läänepoolsetel akendel.

2. Samuti vähendab suvist ülekuumenemist see, kui paigaldada akendele päikesekaitsekile. See võib tõrjuda kuni 85% päikeseenergiast, aidata hoida ruume kuni 5–7 kraadi jahedamana, vähendada UV-kiirgust ning kaitsta sisustust päikese pleegitava mõju eest. Lisaks võib see aidata vähendada jahutuskulusid ja parandada sisekliimat

3. Tube on kõige mõistlikum tuulutada varahommikul, hilisõhtul või öösel, kui välisõhk on jahedam. Kui kodus on sundventilatsioon, võib selle ööseks suuremale võimsusele lülitada, et kuum õhk välja jahedama vastu vahetada.

4. Liiga madalale ei ole tavaliselt mõtet toatemperatuuri jahutada. Sageli võib juba 1–2-kraadine temperatuuri langus muuta sisekliima märgatavalt mugavamaks, eriti kui lisaks vähendada õhuniiskust ja parandada õhu liikumist. Samas tuleks vältida olukorda, kus välis- ja sisetemperatuuri erinevus muutub väga suureks, sest see võib koormata organismi.

5. Kui kasutatakse õhksoojuspumpa, võib paljudel juhtudel piisata ka ainult kuivatusrežiimist, mis vähendab õhuniiskust ja parandab enesetunnet väiksema energiakuluga.

6. Ventilaatorid on ökonoomne viis kuumuse leevendamiseks. Lauaventilaatori ööpäevane elektrikulu on väike ning ka põrandaventilaator kulutab märksa vähem energiat kui teisaldatav konditsioneer. Küll aga ei jahuta ventilaator õhku, vaid tekitab õhu liikumise, mis aitab kehal paremini soojust ära anda.

Mida veel tasub teha?

• Väldi liigset sisemist soojuskoormust – lülita välja mittevajalikud elektriseadmed ning võimalusel väldi ahju või pliidi kasutamist päeva kõige kuumemal ajal. Lülita välja seadmed, mis eraldavad soojust, näiteks kuivatid ja võimsamad arvutid.  

• Hoia aknad päevasel ajal suletuna, kui väljas on toasoojast kuumem.  

• Ööseks ava võimalusel vastastikku paiknevad aknad, et tekiks läbiv tuulutus.

• Puud, ronitaimed või rõdu päikesevarjud aitavad vähendada akendeni jõudvat päikesekiirgust.

• Joo piisavalt vett ja jälgi, et kodus ei läheks liiga palavaks eakatel, väikelastel ning krooniliste haigustega inimestel.  

Ekspertide hinnangul võib päiksepoolsetes korterites tõusta sisetemperatuur kuumalaine ajal üle 30 kraadi, mis ei ole enam pelgalt ebamugav, vaid võib kujutada terviseriski. Seetõttu on akende katmine ja õigeaegne tuulutamine kõige tõhusamad ning samas kõige soodsamad viisid kodu jahedamana hoidmiseks.