Tühjalt seisev kütmata korter võib tuua mure ka naabritele

Korter ostetakse investeeringuks, omanik kolib välismaale või jääb eluruum mõnel muul põhjusel lihtsalt tühjaks. Kortermaja seisukohalt ei kao aga tühja korteriga seotud kohustused kuhugi. Hoone vajab endiselt kütmist, hooldamist ja majandamist ning probleemid võivad tekkida ka siis, kui ühes korteris ei elata aastaid.

Eriti teravalt võib küsimus esile kerkida väiksemates maapiirkondades, kus kortermajades on tühjalt või väga vähese kasutusega eluruume rohkem. Kui mõnes majas seisab korraga tühjana mitu korterit, võib see mõjutada kogu maja majandamist ning panna suurema koormuse neile omanikele, kes oma kortereid tegelikult kasutavad.

Üks probleem on ka kütmata korter. Kui omanik otsustab tühja eluruumi kütmise miinimumini viia või kütte üldse välja lülitada, ei pruugi tagajärjed piirduda ainult tema enda korteriga. Külm ja niiskus võivad mõjutada hoone seisukorda ning naaberkorterite sisekliimat ja kulusid.

Elva Vallavalitsuse infospetsialist ja infolehe toimetaja Triinu Paas märgib, et sellistele olukordadele ei saa anda ühtset vastust. „Kirjeldatud olukorrad puudutavad eeskätt korteriomaniku ja korteriühistu vahelisi suhteid ning neile ei ole võimalik anda ühest, kõikidele juhtumitele kehtivat vastust,“ ütles Paas.

Tema sõnul sõltub iga juhtumi lahendus konkreetsetest asjaoludest, sealhulgas omandisuhetest, korteriühistu otsustest, seotud isikutest ning võimalikest õiguslikest menetlustest. Ka kohaliku omavalitsuse roll võib olla erinev.

Elva Vallavalitsusel puudub Paasi sõnul selles valdkonnas ühtne praktika või koondatud ülevaade, mille põhjal saaks anda üldistava hinnangu tühjalt seisvate korterite kulude või kütmata korteritega seotud probleemide lahendamise kohta.

Omaniku kohustused ei kao koos elanikuga

Tühja korteri puhul võib tekkida ekslik arusaam, et kui inimene korterit ei kasuta, ei peaks ta selle eest ka maksma. Tegelikult ei tähenda korteri kasutamata jätmine automaatselt seda, et kõik korteriga seotud kulud kaovad.

Räpina Vallavalitsuse avalike suhete spetsialisti Meriliin Vahesaare sõnul kuuluvad kortermajade haldamise ning korterite kasutamise ja nendega seotud kulude küsimused korteriomanike ja korteriühistute pädevusse. „Tühjalt seisvate korterite puhul vastutab korteriga seotud kohustuste täitmise eest korteriomanik ning korteriühistu korraldab korterelamu ühiste osade ja ühiste kulude haldamist vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja ühistu otsustele,“ selgitas Vahesaar.

See tähendab, et isegi kui korteris ei elata, tuleb maja ühiseid kulusid endiselt katta. Korterelamu vajab hooldust, remonti, kindlustamist ja muid majandamistoiminguid sõltumata sellest, kas mõnes korteris elatakse parasjagu või mitte.

Maapiirkondades võib probleem olla suurem

Räpina Vallavalitsusel endal ei ole praegu tühjalt seisvaid kortereid, mida oleks võimalik välja üürida. See näitab ka üht laiemat tahku probleemist: omavalitsus ei saa üldjuhul lihtsalt võtta eraomandis olevat tühja korterit enda hallata või otsustada selle kasutamise üle.

Vahesaare sõnul on selliste korterite puhul vastutus eelkõige omanikul ja korteriühistul.

Samas võib väiksemas kortermajas mõne eluruumi pikaajaline tühjalt seismine olla märksa suurema mõjuga kui suures linnamajas. Kui näiteks kümne või kaheteistkümne korteriga majas on mitu eluruumi kasutamata, jääb maja korrashoiu ja ühiste kulude kandmise vastutus ikkagi alles. Samal ajal võib aktiivselt elavate ja maksvate korteriomanike hulk väheneda.

Nii võib tühjana seisev korter olla omaniku jaoks passiivne vara, kuid korteriühistu jaoks tähendada hoopis aktiivset kohustust: maja tuleb hoida töökorras ja kõigi korterite omanikud peavad oma osa ühise hoone ülalpidamisest kandma.

‍

HEA TEADA

Määrus: Eluruumile esitatavad nõuded

§ 4. Nõuded sisekliimale

(3) Siseõhu temperatuur eluruumis peab olema optimaalne, looma inimesele hubase soojatunde ning aitama kaasa tervisliku ja nõuetekohase sisekliima tekkimisele ja püsimisele.

(4) Kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis ei tohi siseõhu temperatuur inimese pikemaajalisel ruumis viibimisel olla madalam kui 18 ºC. Siseõhu temperatuuri lubatav ülempiir tuleb määrata kehtestatud nõuete alusel.

(5) Eluruumis peab siseõhu suhteline niiskus olema vahemikus, mis ei kahjusta inimese tervist, väldib veeauru kondenseerumist ja ei tekita niiskuskahjustusi. Eluruumi siseõhu optimaalne suhteline niiskus on 40–60 protsenti.

Korteriomandi- ja korteriühistuseadus

§ 31. Korteriomaniku kohustused

(2) Eriomandi eseme korrashoidmisel on korteriomanik muu hulgas kohustatud hoidma selle piires sellist temperatuuri ja õhuniiskust, mis tagab kaasomandi eseme säilimise ning teiste eriomandite esemete kasutamise nende otstarbe kohaselt ja ilma ülemääraste kulutusteta.

(5) Korteriomanik on kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal.