Viimase aja aruanded kinnitavad, et ligi pooled Eesti kortermajad ei ole oma maja „karpi“ ehk ühisvara kindlustanud tähendab, et katus, kandekonstruktsioonid, torustik ja trepikodad võivad kriisiolukorras jääda kindlustuskaitseta ja just need on kinnisvaraspetsialistide sõnul ühed kõige suuremad riskid.
Miks just pooled?
- ERR on kajastanud, et kortermaju on ligikaudu 50 000, ühistuid 20 000 ringis – neist vaid pooled on kinnisvara kindlustatud
Miks nad kindlustamiseks ei kvalifitseeru või miks on kindlustamata?
- Kindlustusfirma hindab riske
Paljud elamuhooned ei vasta kindlustustingimuste nõuetele - näiteks on need renoveerimata, puitmajade puhul ohtlikud või on konstruktsioonid vananenud.
- Eksitav turvatunne
Inimesed usuvad, et kui iga korter on eraldi kodukindlustusega kindlustatud, on kõik korras. Tegelikult ei kata see ühiseid osi (katus, trepikoda jt). Samuti ei kata kodukindlustus korteriühistus korteri kandvaid seinu. Korteri kindlustamisel on reeglina kindlustatud vaid korteri siseviimistlus.
- Teadmatus ja eelarved
Mõned ühistud ei teadvusta vajadust või eelarve ei luba – kuigi keskmise paneelmaja korteri kohta on kindlustusmakse ühes kuus umbes euro ringis.
Mis saab, kui pole kindlustuslepingut?
- Risk eksisteerib - ERGO andmetel tekib iga kuu keskmiselt 17 varakahjujuhtumit kortermajades; keskmine kahju on ligikaudu 2 250 €. ERGO kindlustus on vaid osa kogu kindlustusturust.
- Sagedasemad kahjud on seotud veekahjudega, kui näiteks katus, küttesüsteem veab alt või torustik lekib. Veekahjud võivad kahjustada korraga kümneid korterid ning tuua suured remondiarved ühistule maksmiseks.
- Põlengu puhul võib kahjustuda suur osa kortermajast või ka kogu maja. Maja taastamine ilma kindlustuslepinguta võib minna väga kalliks.
Kuidas tagada, et korteriühistut saaks kindlustada?
- Riskianalüüs: tee kindlustusele eelnev objektianalüüs – renoveeri ohtlikud osad, kontrolli elektri- ja torusüsteemid.
- Leia sobiv partner: nõustaja aitab leida kindlustustingimustele vastava kindlustuslepingu. Kindlustusmaaklerid võtavad seltsidelt erinevaid pakkumisi ja aitavad kliendil pakkumisi võrrelda.
- Kasutage toetusi: näiteks Kindlustusseltside Liidu rahastused või omavalitsuse toetus riskide vähendamiseks.
- Kaasa korteriomanikke: tõsta teadlikkust ja anna ülevaade kulude analüüsist- paar eurot kuus/korter vs potentsiaalsed kümnetuhanded kahju.
Nõuanded korteriühistule millele peaks tähelepanu pöörama ühistu kindlustamisel, millest aga tihti mööda minnakse
Eesti kindlustusfirmadel on korteriühistute varakindlustuse puhul mitmeid välistusi ja eritingimusi, mille tõttu hoone üldse kindlustamata jäetakse või mille tõttu makseid vähendatakse. Alljärgnevalt ülevaade levinumatest olukordadest:
- Kui maju on renoveeritud mitteametlikult või tööd tehtud ilma lubadeta (nt. lubadeta paigaldatud küttekolded, omavoliliselt tehtud korteriplaani muutused), riskitakse hüvituse hüvitamisest keeldumisega või võidakse kehtestatada erinõuded ja piirangud
- Vananenud torustik või katuse seisund - need võivad põhjustada hüvituse vähendamist või keeldumist. Eri kindlustusseltsidel on erinevad tingimused. Tasub lugeda kindlustustingimusi või küsida üle kindlustuspakkumise tegijalt.
- Kui ohutusnõuded on täitmata, siis võib kindlustusandja sõltuvalt rikkumise suurusest keelduda kahju hüvitamisest kas osaliselt või ka täielikult ja kui tegu on välistusega, siis kindlustus hüvitist ei maksa. Loe läbi alati kindlustustingimuste eritingimused ja välistused.
- Standardvarakindlustus ei hõlma tavaliselt remondi- või renovatsiooniperioodi ajal tekkivaid kahjusid. Ühistul tasuks remonttööde tegemise ajaks nõuda tööde teostajalt ehituse koguriskikindlustuse poliis, mis hõlmaks ka garantiiperioodi.
- Küsi kindlasti hoone varakindlustusele lisaks ühistule vastutuskindlustust. Korteriühistu vastutab kogu kaasomandi haldamise eest. Kui isik satub näiteks libeda trepikoja tõttu end vigastama või katuselt jääpurikas autole kukub, on ühistu seaduslikult kohustatud kahjud hüvitama. Kõik seltsid ei paku automaatselt vastutuskindlustust, ega vastutuskindlustust, mis laieneks ka korteriühistu liikmetele või alltöövõtjate kahjudele. Tasub alati küsida eraldi juurde.
- Kui ühistu on kindlustatud aastaid samas kindlustusseltsis ja tingimusi pole igal aastal üle täpsustatud, võib juhtuda, et kindlustussumma on liiga madal või tingimused vahepeal muutunud. Sel juhul võib tulla üllatusi väljamakse taotlemisel, kui on sattunud õnnetusjuhtum. Kui kindlustussumma ei kata hoone tegelikku taastamisväärtust, võidakse kehtestada hüvituse proportsionaalne vähendus. Soovituslik oleks varem küsida nõu seltsilt, kui on hoones muutuseid tehtud või lasta võtta uued pakkumised. Küsi nõu näiteks kindlustusmaaklerilt, kes aitab sul kindlustuspakkumisi ka analüüsida.
