Korteri seinad ei ole korteriomaniku omad

Paljud korteriomanikud eeldavad, et kui nad omavad korterit, siis kuulub neile kõik selle sees. Tegelikult see nii ei ole. Korteriomandi puhul kuuluvad kandvad seinad, vahelaed, rõdud, fassaadid (koos avatäidetega ehk akendega) ja teised hoone põhikonstruktsioonid ühisomandisse, mitte üksiku omaniku valdusesse.

Korteriomanik ei tohi ühisomandisse kuuluvaid hooneosi omavoliliselt muuta.
See tähendab, et enne tööde tegemist tuleb saada teiste korteriomanike nõusolek.  
Ilma kooskõlastuseta ei tohiks näiteks vahetada aknaid, klaasida või sulgeda rõdusid ega muuta küttesüsteemi lahendust.
Ka korteri välisuks, mis avaneb ühisele koridorile, on osa kaasomandist ning selle kujunduse või konstruktsiooni muutmine vajab samuti teiste omanike heakskiitu.

Fassaad, välisseinad, aknaavad ja välisuksed- need on osa hoone konstruktsioonist, mis peab kaitsma kogu maja ilmastiku eest, hoidma soojust ning tagama ühtse välimuse. Seetõttu ei kuulu need mitte ühelegi korteriomanikule eraldi, vaid on kaasomandis. Seaduse kohaselt valitsetakse kaasomandi eset korteriühistu kaudu.

Korteri välisuks, mis avaneb ühisesse koridori või trepikotta, on samuti osa hoone üldisest piirdest. See eraldab korteri ühiskasutatavast ruumist ning on seetõttu samuti ühisomand, mitte ainult ühe omaniku vara.

Korteri sisemised uksed, näiteks need, mis asuvad elutoa, magamistoa või köögi vahel , kuuluvad aga korteriomaniku enda omandisse. Nende paigaldamise, vahetamise ja kujundamise üle võib omanik ise otsustada. Samuti seinte viimistlus, parketi vahetus või lagede värvimine on tööd mida võib korteriomanik teha kui soovib.

Kandvad seinad on hoone konstruktsiooni osa

Korteri kandvad seinad ei ole pelgalt ruumi piiritlevad pinnad, vaid osa kogu hoone konstruktsioonist, mis tagab selle stabiilsuse ja ohutuse.
See tähendab, et nende muutmine, lõhkumine või avade tegemine võib mõjutada kogu hoone tugevust ja ohutust. Selliste tööde tegemiseks on nõutav korteriomanike nõusolek ning ehitusseadustikus sätestatud projekt ja kooskõlastus.

Ilma vastava projekti ja kooskõlastuseta tehtud muudatused võivad:

• ohustada hoone kandevõimet,

• põhjustada pragunemist või vajumist,

• rikkuda tuleohutust,

• ja tuua kaasa kindlustusvaidlusi või järelevalvemenetluse.

Ka vaheseinad ei ole alati vabalt muudetavad

Sageli arvatakse, et vaheseinad kuuluvad täielikult korteriomanikule, sest need ei kanna koormust. Ka siin tuleb olla ettevaatlik:

• Mõned vaheseinad võivad peita sees ventilatsioonikanaleid või elektrijuhtmeid ja ka muid torustikke, mis kuuluvad samuti ühisomandisse.

• Avade tegemine või seina osaline eemaldamine võib neid süsteeme kahjustada.

Seega, enne kui võtad kätte haamri, tuleks alati:

1. Kontrollida ehitusprojekti – millised seinad on kandvad, millised mitte.

2. Konsulteerida korteriühistuga – kas töö vajab kooskõlastust.

3. Vajadusel tellida ehitusekspertiis või insenerilt hinnang (nt rõdu, seina või ava kohta).

Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS § 31 lg 1 p 1) sätestab, et:

Korteriomanik on kohustatud hoiduma tegevusest, mis kahjustab kaasomandi eset või teise korteriomaniku õigusi.

See tähendab, et isegi oma korteris ei tohi teha muudatusi, mis mõjutavad teisi kortereid või hoone üldist seisukorda. Kui töö eeldab konstruktsioonide muutmist või ühiste tehnosüsteemide ümberkorraldamist, tuleb see alati üldkoosolekul ja kohaliku omavalitsuse kaudu kooskõlastada.

Korteriomand annab õiguse kasutada ja sisustada oma eluruumi, kuid mitte muuta selle konstruktsiooni. Kandvad seinad, rõdud ja muud hoone põhiosad on ühised.
Ohutuse ja seaduslikkuse huvides tuleks enne seina või rõdu muutmist alati:

• kontrollida projekte,

• küsida ühistu ja vajadusel omavalitsuse luba,

• ja vajadusel tellida ehitusekspertiis.