Puhas joogivesi on inimese eluks väga vajalik ning peaks lausa kuuluma inimõiguste alla. Ilma puhta joogiveeta poleks inimelu võimalik. Küll aga on erinevaid tegureid, mis mõjutavad vee kvaliteeti, seda ka linnas ja ka korterelamus.

Bauer Veetehnika OÜ juhataja Urmas Kibur rääkis Kortermajalehele, et reeglina on kortermajades kõikjal veemüüja poolt pakutav veeühendus ja sellega tagatakse normidele vastav vesi müüja poolt ja selle kvaliteeti kontrollitakse pidevalt.

“Peamine mure tarbijatel on vee karedusega, sellele puudub norm ehk siis mineraalide (Ca, Mg jne) sisaldust vees veemüüja poolt ei muudeta,” sõnas Kibur.  

Mineraalide sisaldus on inimorganismile kasulik aga ei mõju hästi veesüsteemidele, seadmetele, kodumasinatele jne, kuna tekivad setted ning katlakivi. Tihti halveneb vee kvaliteet pikkades trassides ja hoones olevates torustikes. Näiteks võib tekkida bakterioloogiline areng või siis korrodeeruvatest torustikest tõuseb raua sisaldus vees.

Vee kvaliteet peab kindlasti vastama küttesüsteemi tüübile, ennekõike tuleb jälgida alumiiniumradiaatorite ja küttevee pH sobivust. Väga kare vesi võib ka tekitada probleeme katlakivi tekkimisel, aga enamasti on kasutusel kinnised süsteemid ja see tähendab, et ei tule pidevalt süsteemist värsket vett peale ning mineraalide sisaldus ei tekita sellisel juhul ka probleeme. Mure katlakiviga võib tekkida, kui süsteemis on lekkeid või pidevalt mingil põhjusel täidetakse süsteemi uuesti.

Küttesüsteemi peamine probleem on elektrokeemilise korrosiooni tulemusel tekkiv sade (magnetiit). TTÜ emeriitprofessor Teet-Andrus Kõiv kirjutab 2013. aastal välja antud raamatus “Hoonete küte”: “Küttesüsteemis erinevate metallide reageerimisel ning hapniku korrosiooni tulemusel tekkiv sade on isegi suuremaks probleemiks kui punakat karva rooste.  

Liikudes koos veevooluga, levib sade üle kogu süsteemi, moodustades nii täiendava isolatsioonikihi, rikkudes ringluspumpasid, ummistades radiaatorite termostaatventiilid ning ajades paigast tasakaalustuse. Magnetiidi osakesed on nii peenikesed, et ükski sõelfilter ei suuda nendega toime tulla, mistõttu need settivad üle kogu süsteemi (katlad, soojusvahetid, kalorifeerid, radiaatorid, torustikud, soojuspumbad jne).  

Probleemid tekivad uutes kütte- ja jahutussüsteemides juba teisel- kolmandal kütteperioodil, kuna kaasaegsetes süsteemides kasutatakse palju erinevaid metalle.”

Vett ei saa küll juua, kuid sellega saab kütta

Positiivne on see, et isegi, kui torustikust tulev vesi ei ole inimesele joogikõlbulik, siis saab seda ikkagi kütmiseks kasutada. Nagu ettevõte Onninen enda kodulehel kirjutab, siis võib vee kvaliteet mõjutada kütteseadmete tööd ja eluiga.  

Kütteseadmete paigaldamisel täidetakse süsteem tihti kraaniveega, mis ei vasta seadmete tootjate poolt ettenähtud nõuetele. Mõnel juhul toob see kaasa seadmete garantii kohese kehtetuks muutumise (nt mõnede soojuspumpade või katelde puhul), sest niisugune vesi avaldab süsteemi komponentidele hävitavat mõju.

Kasutatav soojuskandja peab vastama küttesüsteemides kasutatava vee tunnustatud kvaliteedistandarditele, näiteks Saksa Inseneride Assotsiatsiooni standardile VDI 2035. See standard määratleb tehnilised näitajad, mille täitmine aitab ennetada katlakivi teket ja korrosioonikahjusid küttesüsteemides, nimelt:

• elektrijuhtivus < 100 µS
• pH tase 8,2 kuni 10 *(alumiiniumi puhul 9,0)
• vee karedus 0,3 °dH
• hapnikusisaldus < 0,1 mg/l

Kui küttesüsteem ei tööta nii nagu see peaks, siis tuleks Onnineni sõnul esmalt selgeks teha, mis on probleemiks:  

kas vesi on liiga pehme (kaltsumi- ja magnseesiumiioonid asendatakse naatriumioonidega), vesi on liiga kare (vees lahustuvad kaltsiumi ja magneesiumi soolad)  

või on pH vale (üle või alla seitsme põhjustab kahjulikke keemilise reaktsioone). 

Olenevalt analüüsist saab teha järgmist: 

• Küttesüsteemi läbipesu, mis toimub spetsiaalsete läbipesuseadmete abil. Selle tulemusena eemaldakse süsteemi torustikust setted, mustus ja rooste. UWSi tootevalik hõlmab rangetele kvaliteedinõuetele vastavaid seadmeid küttetorustiku läbipesuks (Filtra Advanced) ja vee töötlemiseks (Profiline № 2). Neid kaasaskantavaid masinaid saab kasutada nii eramajades kui ka kõrghoonetes (töörõhk 6 baari).

• Kasutuskõlbmatute komponentide väljavahetamine, kui remont ei ole enam otstarbekas. Mõnikord võib remondikulu ulatuda 25-50%-ni kogu süsteemi maksumusest.

• Magnetfiltri ja õhueraldaja paigaldamine magnetiidi, mustuse ja hapniku kõrvaldamiseks ringlevast kütteveest. Siin aitavad hästi tuntud Flamco Xstream sarja mustuseseparaatorid ja Flexvent õhueraldajad, mis on end aastate jooksul suurepäraselt tõestanud nii ehitajate, katelde ja soojuspumpade tootjate kui ka lõpptarbijate seas.

• Täitmine demineraliseeritud veega, mille käigus eemaldatakse veest kõik soolad ja mineraalid. Selleks kasutatakse filterseadmeid nagu demineraliseerimisfilter UWS Heaty Home, mis on täidetud vaigugraanulitega (katioonide ja anioonide segu). Vaik asendab vees lahustunud soola- ja mineraaliioonid vesinikuioonide (H⁺) ning hüdroksiidioonidega (OH⁻). Tulemuseks on VDI 2035 nõuetele vastav vesi (elektrijuhtivus <100 µS; pH 8,2 kuni 10*; karedus <0,3 °dH). Täitefilter Heaty Home sobib kasutamiseks ka statsionaarse filtrina süsteemi täiendavaks täitmiseks demineraliseeritud veega (sõltuvalt filtri mahust 112- 450 l).

• Seadmete seadistamine uute parameetrite järgi.

Torustiku puhastamine

Urmas Kibur Bauer Veetehnikast sõnas, et torustike ja süsteemide puhastamiseks on erinevaid lahendusi, kõikidel on head ja vead nagu ikka kõikides asjades.

“Kemikaalidega puhastamine tähendab tegelikult happe kasutamist, hape võtab lahti sodi, aga söövitab ka süsteemi ehk siis võib väheneda selle kasutusiga,” selgitas Kibur.

Penuma-hüdrolöökide kasutamine võib anda tulemuse, aga tekitab süsteemile ka lisasurvet ja koormust ning on väga töömahukas. Näiteks tuleb eemaldada süsteemist kõik regulaatorid ja seadeventiilid, et need ei ummistuks. 

Elektromagnet veetöötlus koos filtriga on kõige "sõbralikum" süsteemile, sest siis ei kasutata keemiat ega lisa survestamist. Paigaldus on lihtne ning puhastamine toimub 24/7 ja aastaringselt. Selle miinuseks võib pidada seda, et puhastus ei toimu üleöö, protsess võtab aega, aga edaspidi kaitseb see kogu küttesüsteemi ning süsteem toimib nii nagu ta on projekteeritud efektiivselt ning probleemivabalt. 

Kindlasti pole kasu süsteemi paigaldatud filtrist, olgu ta siis magnetiga, grafiitpulgaga vms sest see puhastab ainult vett, aga erinevalt elektromagnet töötlusest süsteemis juba ladestunud setet see kuidagi lahti ei võta.

Millal tuleb vahetada?

Ettevõte Densan selgitab enda kodulehel, millal tuleks kortermajas veepüstik ära vahetada, et selle aastatepikkuse kasutamise järel ei tekiks lekkeid ega mõju joogivee kvaliteedile. ‘

Veepüstik on veetorustiku vertikaalne lõik koos sulgeklapiga, mis sulgeb vee. Kui olete märganud leket, rooste on WC-s või köögis torud rikkunud, püstik on  muutunud kasutuskõlbmatuks, aitavad probleemi kõrvaldada meie firma spetsialistid.

Millal tuleb torusid vahetada:

Külma ja kuuma vee torud tuleb välja vahetada siis, kui  veevarustussüsteemis on tõrked ühel neist põhjustest:

• metallkonstruktsioonide kõlblikkusaja lõppemine;

• rikke korral vajab sanitaarsõlm täielikku remonti koos torude vahetusega;

• avarii korral immitseb roostes torudest vett. Need võivad igal hetkel lõhkeda ja omaniku korteri üle ujutada ning naabritele kahju tekitada.

Nad soovitavad püstiku malmtorud vahetada metallplasttorude või polüpropüleenist analoogide vastu. Polümeeril on mitu vaieldamatut  eelist:

•   roostekindel;

•   väga vastupidav – ei deformeeru;

• selle siledad siseseinad  takistavad lubjakivi ladestumist;

•  keskkonnaohutu.

Sama tõestab ka 2020. aastal Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) tellimusel TalTechi teadlaste läbiviidud analüüs.  

Sellest selgus, et kortermajade metallist külma vee ja reovee torustike eeldatav eluiga on kuni 50 aastat. Sooja vee ja küttesüsteemi torudel on eluiga lühem. Kortermajade torustikke tuleb regulaarselt kontrollida ja amortiseerunud torustikud välja vahetada. Üle 20 aasta vanuste hoonete renoveerimisel tuleb vahetada kogu torustik.

EKsLi kahjuennetuse valdkonna juhi Ülli Reimetsa hinnangul on alanud torude korrosiooni ajastu.  

„Kodukindlustuse praktikast on näha, et viimase kümne aastaga on torulekete arv kahekordistunud. 1960-1980-ndatel aastatel ehitatud hoonete metalltorustike eeldatav eluiga on ületatud või peagi läbi saamas,” ütles Reimets.  

Seepärast kutsuti korteriühistuid ja omanikke juba viis aastat tagasi torustikke vahetama, enne kui see hakkab lekkima ja tekib suurte kahjudega üleujutus.

„Iga inimene saab torustiku heakorra eest ka ise hoolitseda, näiteks ei või vannitoas torustikku kinni plaatida ning torude külge ei tohi riputada raskeid kartulikotte või muid asju. Talvel ei tohi jätta keldris aknaid lahti, sest külm õhk ja niiskus võivad torusid kahjustada. Samuti tuleks vältida niiskust suvel,“ selgitas Reimets.

Torustiku eluiga võib järsult väheneda, kui seda mõjutavad ebasobivad olud. Vanade metalltorude peamiseks riskiks on korrosioon ehk roostetamine. Sageli põhjustavad toru purunemist või lekkeid ka rõhu muutused, ehitusvead, väsimuspurunemine ning väliskeskkonna halb mõju nagu pidev niiskus või külmumine. Toru eluiga sõltub samuti toru materjalist, ühendustest, vanusest, läbimõõdust ning tootmise, paigaldamise ja parandustööde kvaliteedist.

TalTechi uurimisrühma juhi Ivar Annuse sõnul tuleb kindlasti reageerida, kui on märgata muutusi veekvaliteedis või torudel.  

„Korrosioonist annab märku vee punakas või must värv, mikrobioloogilisest tegevusest aga ebameeldiv maitse ja lõhn. Roostetamise toimel võivad tekkida torudele punakaspruunid või sinakad laigud. Torustiku probleemidele võivad viidata ka süsteemi rõhu vähenemine, läbilaskevõime järsk muutus, vibratsioon ja müra torudes,“ ütles Annus.

Joogivett ei pea eraldi filtreerima

Terviseamet kinnitab, et Eesti elanikkond on hästi varustatud kvaliteetse joogiveega ega vaja täiendavat vee filtreerimist kallite veefiltritega. „Kuigi joogivee kvaliteedi tagamine on veekäitleja kohustus ning kõik veekäitlejad teevad regulaarselt analüüse, kontrollib Terviseamet riikliku järelevalve käigus täiendavalt joogivee kvaliteeti. Sellega tagatakse pidev kontroll ühisveevärkide veekvaliteedi üle,“ kinnitas Terviseameti keskkonnatervise osakonna juhataja Leena Albreht. „Riikliku järelevalve käigus seni tehtud analüüsid näitavad, et Eestis ei ole probleeme raskemetallide sisaldusega veevärkides, pestitsiidide jääkidega ega teiste ainetega, mis võivad mõjutada inimeste tervist.“

Eesti ühisveevärgid kasutavad joogiveeallikana peamiselt põhjavett (63,8%), pinnavesi moodustab 36,2%. Pinnavett töödeldakse joogiveeks kahes linnas: Tallinnas saadakse suurem osa veest Ülemiste järvest (360 000 tarbijat) ja Narvas (64 650 tarbijat), kus kasutatakse Narva jõe vett.

„Vee kvaliteet sõltub suuresti veehaardepiirkonna hüdrogeoloogilistest tingimustest, mistõttu vee koostis on erinevates põhjaveekihtides ja piirkondades erinev,“ sõnas Albreht.  

„Viimastel aastakümnetel on Eesti veemajanduses toimunud olulisi muutusi. Elanikkonna paremaks varustamiseks kvaliteetse joogiveega on kasutusele võetud järjest sügavamaid põhjaveekihte, mis on pindmise reostuse eest paremini kaitstud, kuid, esimeseks probleemiks, on sageli aga rikkamad mitmesuguste mikrokomponentide poolest.“

Teiseks probleemiks võivad olla majasisesed vananenud ja roostetanud torustikud – sellisel juhul võib juhtuda, et isegi kui kohalik veevärk edastab majale kvaliteetset vett, jõuab korteri kraanist tarbijani hägune vedelik. Sel juhul tuleks kaaluda majasisese torustiku vahetamist või paigaldada eraldi filter.

SISUTURUNDUS: Veepehmendussoolad  vt. https://sool.ee/category/tooted/toostuslik-sool/