
.png)
• Regulaarne fassaadihooldus pikendab hoone eluiga.
• Hooldamata fassaad laguneb ja tõstab kulusid.
Eestis on suureks teemaks korteriühistute renoveerimine, mida paljud ühistud ette võtta ei saa, sest vanemad või vähekindlustatud elanikud majas ei taha tasuda tööde eest, millest nad enda arvamusel mingit kasu ei saa. Selle all kannatavad aga majad ja maja tulevased elanikud. Aga et tulevikus ei ole vaja kalleid remonditöid ette võtta, tuleks neid regulaarselt hooldada.
“Me elame paraku sellises kliimas, kus hooldus on hädavajalik, sest meil on niiskus, metsad ja palju külmakraade, talviti isegi kohati miinus 15-20 kraadi. Erinevad tootjad annavad garantii 2-3 a fassaadi materjalidele ning krohvfassaadide kuni 100 külmatsüklit, mis võib meie kliimas juba viie aastaga täis saada,” sõnas fassaaditöid teostava ettevõtte FastFassaadi juhatuse liige Eeri Luik.
Külmatsükkel on +- +- vahelduvad temperatuurid ehk miinusest plussi ja siis jällegi vastupidi sulatab ja jäätub.


Luik sõnas, et nad ainult ei pese fassaade, vaid teevad põhjaliku hoolduse. See tähendab peale pesu ka biotsiidide kasutamist, parandustöid ja värvimist. Kui aeg-ajalt fassaadi selliselt hooldada, siis on see kindlasti soodsam kui suured parandustööd ette võtta.
Fassaadile teevad liiga ka lõunapoolsed küljed, kus UV kiirgus on vahel väga intensiivne ja mis paneb krohvifassaadi lagunema ning puidust fassaad kõverduma ja värvi kooruma. Põhjapoolsed küljed, kus päikest ei ole, hakkavad fassaadid jällegi sammalduma. Nendel seintel tuleb silma peal hoida ning tekkinud puudustega tegeleda. Kui probleemil lasta seista, siis muutub see suuremaks ning lõpuks tulebki ette võtta tööd, mida FastFassaad püüab vältida.
Sõltuvalt majade asukohast peaks hooldusele mõtlema hakkama kuue kuni kaheksa aasta jooksul pärast valmimist. Kõige tähtsam on meeles pidada, et fassaadi krohvipind võib olla väga poorne ning see tõmbab ligi õietolmu ja mustust tänavalt.
Maja fassaadide seisukorda mõjutavad ka puud ja veekogud. “Värvitud pinna peale tekib nii-öelda hingav kilekiht, mis ei lase tolmul ja mustusel nii kergesti fassaadile kinnituda, ja kui ka kinnitub, siis vihm peseb selle maha. Esmase hoolduse puhul aitab fassaadide pesemine ja biotsiidid ning 15 aasta möödudes tuleks värskendada ka värvi.
Kindlasti ei tohi fassaadidel esineda pragusid, mis tavaliselt tekivad külmade ilmade tõttu. Kõige sagedamini näeb neid akende nurkades. Pragudesse läheb vesi ning see külmub ja sulab, mis aastatega vaid probleemi suurendavad.
FastFassaad teostab professionaalset hooldust nii krohv- kui ka puitfassaadidel ja seda üle Eesti. “Me kasutame enda töös professionaalseid survepesu masinaid ja oleme väga mobiilsed ning ei vaja elektrit oma töös. Suurtel kortermajadel kasutame alati võimalusel tõstukeid, mis hoiavad kulud kontrolli all. Teised kasutavad tellinguid, aga milleks nii suur kulu?” küsis Eeri Luik.
“Meie töötajad on meile lojaalsed ja väga pikaajaliste kogemustega, seega ei ole ohtu, et mees ei tea, mida ta teeb. Meie hooaeg kestab aprillist oktoobrini ning selle aja jooksul saame efektiivselt töötada nii Eestis kui ka Lätis,” tõi Luik välja.
FastFassaad, mis tegutseb nende hooajal aprillist oktoobrini, pakub põhiliselt fassaadide hooldust. Nende firma tegeleb ka katuste ning tänavakivide pesu ja hooldusega, kuid nende põhiline fookus on fassaadidel.

