Riigikohtu menetluse üheks esemeks oli küsimus, kas korteriühistu majanduskava võib kehtestada tagasiulatuvalt. Riigikohus asus seisukohale, et korteriomanike üldkoosolekul on õigus majanduskava vajaduse korral ka tagasiulatuvalt kehtestada. Selline otsus kuulub korteriühistu tavapärase valitsemise alla ega eelda kõigi korteriomanike kokkulepet.

Riigikohtu lahend nr 2-23-204

Korteriühistu majanduskava koostab majandusaastaks juhatus (KrtS § 41 lg 1) ning selle kehtestab korteriomanike üldkoosolek (KrtS § 41 lg 3) tavapärase valitsemise raames (KrtS § 35 lg 1). Majanduskava kohustuslik sisu on sätestatud KrtS § 41 lg 1 p-des 1-5, millest tulenevalt peab majanduskavast eelkõige nähtuma, milliseid rahalisi kohustusi peavad korteriomanikud aasta jooksul kandma. Olemuselt täidab majanduskava korteriühistu eelarve funktsiooni, mille peamine eesmärk on tagada, et korteriühistul oleks piisavalt raha oma seadusjärgsete ülesannete täitmiseks. Üldjuhul on majanduskava alusel tehtavad maksed korteriühistu ainus tuluallikas (vt KrtS § 40 lg 1). Lisaks sellele annab majanduskava korteriomanikele ülevaate nende eelseisvatest rahalistest kohustustest, võimaldades neil seeläbi oma kulutusi paremini planeerida.

Arvestades majanduskava eesmärke, kehtestatakse see tavaliselt enne järgmise majandusaasta algust, s.o etteulatuvalt. Kui majandusaasta alguseks ei ole kehtestatud uut majanduskava, kehtib senine majanduskava kuni uue majanduskava kehtestamiseni (KrtS § 41 lg 5). Selle eesmärk on eelkõige tagada korteriühistu maksevõime olukorras, kus korteriomanikud on uue majanduskava vastuvõtmisel jäänud passiivseks. Samas ei tulene seadusest keeldu kehtestada majanduskava vajaduse korral ka tagasiulatuvalt.

Allikas: Riigikohtu lahendid