KÜ üldkoosolek: protokoll

Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 20 lõike 1 teise lause järgi kohaldatakse korteriomanike üldkoosolekule lisaks KrtS-is sätestatule ka mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 21 lõikes 6 sätestatud nõudeid. MTÜS § 21 lõige 6 reguleerib üldkoosoleku protokollimist ning näeb ette, et üldkoosoleku kohta tuleb koostada protokoll.

Seadus ei näe protokollile ette konkreetseid vorminõudeid, kuid oma olemuselt on protokoll kirjalikult vormistatud dokument.

• Protokolli kantakse üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, liikmete arv, üldkoosoleku päevakord, hääletustulemused ja vastuvõetud otsused ning muud üldkoosolekul tähtsust omavad asjaolud.  

• Protokollile kirjutavad alla üldkoosoleku juhataja ja protokollija.

• Protokolli kantakse ka üldkoosoleku otsuse suhtes eriarvamusele jäänud liikme nõudel tema eriarvamuse sisu.  

• Eriarvamusele kirjutab alla selle esitanud isik.  

• Protokolli lahutamatuks lisaks on ärakirjad üldkoosolekust osavõtnute nimekirjast, eriarvamustest ning üldkoosolekule esitatud kirjalikest ettepanekutest ja avaldustest.

Kui korteriühistu liige esitab oma eriarvamuse kirjalikult, tuleb see lisada koosoleku protokollile. Nii suulise eriarvamuse protokollimine kui ka kirjaliku eriarvamuse lisamine on olulised, sest koosolekul osalenud korteriomanik saab otsuse kohtus vaidlustada üksnes juhul, kui tema vastuväide on protokollis kajastatud.

Välimuselt lihtne üldkoosoleku protokoll on tegelikult väga oluline dokument korteriühistu liikmete jaoks. Protokoll näitab, millised otsused kehtivad kõigile korteriomanikele, ka neile, kes koosolekul ei osalenud. Samuti juhib see koosolekute vahel juhatuse tegevust ja aitab korteriomanikel aru saada, millised kohustused neil ühistu liikmetena on.

Kui tekib vaidlus mõne otsuse õiguspärasuse üle, on protokoll sageli peamine tõendusmaterjal kohtus, sest seal peavad olema selgelt kirjas kõik otsuse aluseks olnud asjaolud. See tähendab, et mõne üldkoosoleku protokolli põhjal tehakse kanne äriregistrisse. Registrist saavad ka teised isikud ja muud asutused näha näiteks seda, kes on korteriühistu juhatuse liikmed, milline on põhikiri ja mõnel juhul ka info laenukohustuste kohta.
Seepärast peab protokoll olema korrektne ja täpne, sest selle alusel võidakse teha ametlikke kandeid, millele hiljem teised tuginevad.

Pärast 14 päeva möödumist üldkoosoleku lõppemisest peab protokoll olema liikmetele kättesaadav. Liikmel on õigus saada üldkoosoleku protokoll või selle osa ärakiri.

Kui otsuse tegemisel on rikutud seadust, on teatud tingimustel võimalik taotleda korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamist või selle tühisuse tuvastamist. Selliseid vaidlusi lahendab kohus hagita menetluses. Otsuse kehtetuks tunnistamise avaldus tuleb esitada 60 päeva jooksul alates otsuse vastuvõtmisest. (vt KrtS § 29)

Korteriomanik, kes kavatseb otsuse kohtus vaidlustada, peab koosolekul oma vastuväited esitama ja tagama, et need protokollis kajastatakse.

‍

Loe ka teisi korteriühistu juriidikaga seotud Kortermajalehe artikleid siit

Kui korteriühistul või korteriomanikul tekib küsimusi koosolekute, tegevuse või muude ühistuga seotud teemade osas, saab meie tasulise õigusabi teenuse kaudu kiiresti professionaalset abi.