Kui küttesüsteem jääb puhastamata, siis tekib võimalus tahma süttimiseks

Kuigi selle aasta suvi ei olnud väga soe, siis külmad ja vihmased ilmad on peagi taaskord käes ning inimesed hakkavad mõtlema sellele, millal taaskord kütma hakata. Enne kütteperioodi algust tuleks aga ülevaadata nii kütte- kui ventilatsioonisüsteemid.

Kortermajaleht võttis ühendust Tartus tegutseva korstnapühkija teenust pakkuva firmaga Tahma Toomas OÜ ning uuris, millised tööd tuleb enne kütteperioodi algust ära teha.

“Iga aasta enne kütteperioodi tuleb kindlasti kogu küttesüsteem lasta korstnapühkijal üle kontrollida,” sõnas korstnapühkija Toomas.  

“Kui tegu on eramajaga, siis võib ka iseenda küttesüsteemi puhastada ja kontrollida, kui selleks on olemas vahendid ja teadmised. Iga viie aasta tagant peab ka eramajas seda tegema korstnapühkija,” lisas ta. 

Toomas sõnas, et kevadine ja suvine aeg kõige õigem aeg, et katkised küttesüsteemi osad ära parandada. “Sageli panevad kütmisele piirangu lagunenud korstnapitsid või kütteseadmed, mille saaks suve jooksul korda teha. Puhastatud küttesüsteem aitab küttelt kulusid kokku hoida,” sõnas Toomas. 

Küttesüsteemi juures tuleb jälgida, et süsteem oleks terviklik see tähendab, et pragusid ei ole korstnas, kütteseadmetes ega ühenduslõõrides. Sellest tulenevalt ei tohi ka korstnaid katta põlevmaterjalide ega suurte kipsplaatidega. “Süsteemi peab tahtmast puhastama peab, et ei tekiks tahma süttimise võimalust ja suitsugaasidel oleks vaba liikumine,” selgitas ettevõtja. 

Ventilatsioonilõõrid puhastatakse koos suitsulõõridega. Gaasiseadmete puhul on väga oluline, et majapidamiseks oleks toimiv ja efektiivne ventilatsioon ning gaasilõõrid oleksid puhtad. Seda seetõttu, et gaas saaks vabalt majast välja ega ei lekiks majapidamisse või süsteemi endasse. Väiksemates kogustes tekitab gaas inimestes peavalu, kuid suuremates kogustes võib see viia mürgistuse ja surmani. Iga väike asi, nt ka gaasiseadmete ühendused, peavad olema seetõttu terved, et ei tekiks lekkeid. 

“Tuleb tähele panna, et suitsugaase ei tohi suunata ventilatsioonilõõri. Kui küttesüsteem jääb puhastamata, siis tekib võimalus tahma süttimiseks. Juhul, kui küttesüsteemis tekib tahmapõleng ja näiteks korstnas on praod, võib tekkida majas tulekahju. Korstnas tahma või pigi põlengu korral võivad ulatuda temperatuurid +1000 C juurde. Isegi kui korsten on terve, ilma pragudeta ja korstnas tekib põleng, siis see põlemine lõhub korstent ja sinna võivad tekkida praod ja kividest killud murduda,” tõi Toomas välja, kui oluline on likvideerida ka kõige väiksemad kahjud erinevates süsteemides. 

Kõik teavad, et korstnapühkija töö on oluline, kuid sellele vaatamata võidakse ka nende töö raskeks teha. Toomas selgitas, et neil on keeruline enda tööd teha, kui korstnapühkijale ei ole süsteemi juurde saamiseks ohutut ligipääsu, kuna katuseluugid on kinni ehitatud. “Seda tuleb ette, aga mitte iga päev,” tõi Toomas välja.

Korstnapühkijad on sageli väikeettevõtjad, kes enda teenistusest ise finantseerivad enda koolitusi, ostavad töövahendid ja maksavad endale palka. “Töö iseloom on juba tervistkahjustav ja sageli ohtlik. See töö ei ole ainult küttesüsteemidest tahma eemaldamine, see on ka hinnangu andmine küttesüsteemi ohutuse kohta, peavad olema ka teadmised seadustest ja normatiividest. Nõustamine, puhastamine ja hooldamine kannab endaga suurt vastutust,” rõhutas Toomas ettevõttest Tahma Toomas OÜ.

‍

Viis märki, millal süsteem hooldust vajab:

Kontrolli ventilatsiooni tõmmet – tõmmet saab hinnata näiteks käega katsudes või asetades tualettpaberi ventilatsiooniava ette. Kui paber tõmbub ava poole ja püsib seal, on tõmme olemas.

Kontrolli, ega ventilatsioonilõõr pole takistatud – ämblikuvõrgud, linnupesad ja muu mustus võivad õhu liikumist takistada. Puhastusava kaudu saab peegliga kontrollida, kas lõõris on näha valgust.

Kontrolli sundventilatsiooni toimimist – kui lõõri on paigaldatud ventilaator, ei pruugi ventilaator üksi tagada toimivat ventilatsiooni. Kui lõõr on ventilaatorist edasi umbes, võib seade küll töötada, kuid õhk ei liigu.

Küttesüsteemi tuleb puhastada regulaarselt – kütteseadmeid tuleks puhastada vähemalt kord aastas või vastavalt vajadusele. Eriti oluline on seda teha juhul, kui pole teada, millal süsteemi viimati puhastati. Ainult puhastusluugi juurest tahma eemaldamisest ei piisa – ka lõõrid peavad olema harjaga puhastatud.

Suitsu sisseajamine ja nõrgenenud tõmme on ohumärgid – kui ahi hakkab suitsu sisse ajama või tõmme on varasemaga võrreldes nõrgem, võib süsteem olla ummistunud või vajada puhastamist. Kui ahjul puhastusavad puuduvad, võib olla vajalik nende rajamine, et lõõre oleks võimalik korralikult puhastada.