On teada, et majade renoveerimine Eestis ei ole proportsioonis ning kui Harjumaal ja Tartumaal saavad kortermajad kiiresti uue ilme, siis piirkondades nagu Ida-Virumaa see nii ei ole. Aga see trend on võib-olla muutumas, sest Jõhvis, Ida-Virumaa haldusüksuses sai esimene kortermaja viimaks renoveeritud.

Kortermajaleht võttis ühendust Puru tee 20 korteriühistuga ning uuris, kuidas kogu see protsess välja nägi. Intervjuu andis korteriühistu esimees Oodo Neevits.

Tahaksin teie käest uurida, kui kaua võttis renoveerimiseks valmistumine? 

Kogu REK protsess algas juba 2022 aastal ehk siis samast aastast kui hakkasin ühistut juhtima. Kuna teadsin natuke tehnosüsteemide olukorda, siis peale esimehe ametisse astumist tegin kohe ülevaatuse kogu maja tehnosüsteemidest. Kuna antud maja on ehitatud 1960. aastate lõpus, siis oli selge, et olemasolevad süsteemid on tugevalt amortiseerinud ning nende korrashoiuks kulub enamus remondifondi raha. Alguses likvideerisime suuremad avariilised kohad. Sama aastal viisin läbi hanke tehnilise konsultandi leidmiseks, kelle ülesandeks jäi kohe tervik renoveerimise projekti lähteülesande koostamine. Kuna olin asjaga kursi, et projekti olemasolu teeb ehituse odavamaks läksimegi antud teed pidi.  

Mida te tegema pidite? Korraldama ühistu koosoleku ja saama vajalikud hääled kokku?

Selleks, et protsessiga alustada on vaja üldkoosoleku  enamuse otsust ehk siis nõusoleku peavad andma vähemalt 51% elanikest ning nõus peab olema 51% elamispinnast. Ei piisa vaid sellest kui poolt on 51% korteriomanikest. Enne kõiki renoveerimist tuli teha päris palju selgitustööd, sest ei usutud, et kuskilt antakse raha, mida tagasi maksma ei pea. Kindlasti aitas natuke kaasa ka asjaolu, et üldkoosolekul tõin välja palju läheb vaja rahalisi vahendeid, et ise parandada katus, keskküttesüsteem jms

‍

‍

Kuidas te saite inimesed nõusse?

Sellele võib vastata lühidalt - rääkimine. Meil kindlasti aitas ka asjaolu, et kutsusin üldkoosolekule rääkima toonase KredEx esindaja, kelle emakeel oli vene keel. Paraku on meie majas hästi palju vene keelt rääkivaid inimesi ja nemad usuvad seda inimest rohkem kes räägib ise sama keelt. Vaatamata sellele jäi vastaseid ja kahtlejaid. Sellest ei ole pääsu ühelgi korteriühistul. 

Kuidas te valisite tehnilise konsultandi? Kui palju ta teid aitas ja protsessi selgitas?

Kuna renoveerimisel on nõutud tehniline konsultant, siis nende kohta andmed saime EIS kodulehelt. Meie jaoks oli väga oluliseks konsultandi kogemus  renoveerimisel. Ilma konsultandiga ei oleks ise kogu asjaajamisega hakkama saanud. Nemad ongi ühistule need inimesed, kes teavad, milliseid dokumente on vaja ning kogu renoveerimise tööde teostamise ajal olid nemad nendeks, kes esitasid vajalikud dokumendid EIS-le. 

‍

‍

Kuidas ja kui palju te laenu saite? Kas seda oli raske saada?

Kuna meil oli laenu saamise ajaks teada orienteeruv renoveerimise maksumus, siis saatsin 4 pangale järelepärimise laenu saamiseks, et katta oma osa milleks oli 30 % maksumusest. laenusumma arvestamisel arvestasime väikese varu, kuna oli ette teada käibemaksu tõus, mis tuli tasuda omadest vahenditest (EIS ei kata maksumuudatusega kaasnevaid lisakulutusi). Pankadega asjaajamine oli sujuv. Selleks ajaks kui sai välja valinud soodsaim laenuandja, kelleks osutus LHV, siis suhtlemine nendega oli meeldiv, sest kui oli küsimusi, siis haldur vastas kirjadele operatiivselt ja sai isegi telefoni teel suheldud, kui oli kiireloomuline küsimus. 

Kas ja mis probleemid olid ehituse ajal? 

Suuremaid probleeme ehituse ajal ei esinenud, välja arvatud ühe korteriomaniku suhtes pidime pöörduma kohtusse, et  saada esmane õiguskaitse ühisomandi parendamiseks. Et saada kõik tööd tehtud pidime sama korteriomaniku suhtes kohtusse pöörduma kokku kaks korda. Jah elanike jaoks oli probleemiks leida võimalus, et ehitajad saaksid korterites töid teostada. Selleks pidid ehitajad olema oma tööde planeerimisel paindlikud. Ehk siis ei saanud teha järjest vaid pidid vahepeal tegema samu töid kuskil teises trepikojas.

Kuidas elanikud rahul on?

Loodan, et kõik on rahul eriti kui nad nägid esimesi küttearveid ja nad said võrrelda teiste kortermajadega. Vaatamata sellele, et oktoobrikuus veel häälestati  kaughaldust ja tänu sellele oli keskkütet reguleeritud kõrgemaks, kui reaalselt vaja oleks olnud, siis maksid meie maja elanikud keskkütte eest 0,43 eurot/m3 eest. Võrdluseks võib tuua, et majad mis on osaliselt renoveeritud, siis neis maksid inimesed 0,60 ja need kus ei ole midagi tehtud maksid sama perioodi eest keskkütte eest ca 1,00 eurot ruutmeetri eest. Mis teeb veel elanikele heameelt on see, et rajati soojustagastusega ventilatsioon, mis tagab pideva õhuvahetuse korterites.

Maja näeb väljast ilus välja, aga mida tehti sees? Vahetati torud?

Kuna maja on piisavalt eakas, siis vahetati välja kogu keskküttesüsteem kahetoru süsteemi vastu, mis andis võimaluse jaotada soojusenergiat vastavalt korteri asukohale majas. Vahetati välja kõik tarbevee ja kanalisatsiooni torustik ning paigaldati kõikidesse korteritesse kaugloetavad veemõõtjad. Samuti vahetati välja kõikide korterite aknad ja korterite välisuksed. Enne olid maja ettejäävad köögiaknad kitsad, siis nüüd on sama suured, kui tubade aknad. Samuti vahetati välja maja üldelektri süsteemid, rajati uus soojasõlm, katusele rajati 15 kW päikesepark koos akupangaga ning generaatori valmidus üldelektrile. Tehti korda keldrikorrus, kuhu rajati uued keldriboksid korteritele, remonditi koosolekuruum, renoveeriti trepikojad ning trepid kaeti EPO massiga, mis on kallim ja palju vastupidavam, kui EPO värv. Täiendavalt sai majale lisatud veepehmendi koos isepuhastuva veefiltriga, mis tagab soojusvahetite ja kodumasinate pikema eluea.

Nii nagu on öeldud, siis oleme Jõhvis esimene nö tark maja ja seda just tänu sellele, et kõik tehnosüsteemid on kaughallatavad. Selline süsteem eeliseks on see, et volitatud isikud saavad kohe kõrvalekalletest teada ilma, et elanikud peaksid sellest märku andma.

‍

Kortermajaleht tänab Puru tee 20 ühistu juhatuse liiget Oodo Neevitsit informatiivse vestluse eest ning loodab, et selle maja hea eeskuju innustab ka teisi Ida-Virumaa kortermaju renoveerimist ette võtma.