Suvi on meid selleks aastaks taas maha jätnud ning kuigi praegu on meil vihmane ja märg sügis, siis ei ole talv enam kaugel. Seega on praegu hea aeg, et kütteseadmed enne talve üle kontrollida, et kas kõik ikka töötab nii nagu peab ja kas seadmed on sama efektiivsed nagu varem.

Kortermajaleht pöördus Päästeameti poole, et teada saada, kuidas kütteseadmeid ohutult kasutada ja kontrollida. Küsimustele vastas ohutusjärelevalve osakonna ekspert Heikki Rajalo.

Kelle kohustus on kontrollida ahju töökorras olekut ja ohutust kui ahi on korterelamu korteris? Kas on viidet seadusele?

TuOS § 11 prim 1

Lg  (3) Ehitise valdaja peab võimaldama korstnapühkija juurdepääsu ahju, kamina või pliidi ja selle ning muul kütusel töötava kütteseadme korstna ja ühenduslõõri puhastamiseks vajalikesse ruumidesse või ehitise osale ning tagama nendele juurdepääsuks vajalikud vahendid.

KÜ peab võimeldama ligipääsu katusele.

Milline on korteriomaniku ja milline ühistu vastutus?

Küttesüsteem ja selle osad, mis paiknevad korteris, on korteriomaniku või -valdaja vastutusala, ühiskasutuses olevates ruumides/ehitise osades (pööning, katus) ühistu vastutusala.

Kortermajalehe kommentaar: küttesüsteemi kuuluvus sõltub, kas seade teenindab üht korterit (eriomand – omaniku vastutus) või mitut (kaasomand – ühistu korraldus ja kulud). Korteriomandi eriomandi eseme hulka kuuluvad üksnes sellised tehnosüsteemi osad, mis teenivad vaid ühte korterit ning on eemaldatavad ilma kaasomandit või teiste korteriomanike õigusi kahjustamata (KrtS § 4 lg 1)

Kui tihedalt peab kontrollima küttekolde ohutust? Kui mitu korda aastas?

Tuleohutuse seaduse kohaselt peab kortermajade ja ridaelamute küttesüsteeme korra aastas puhastama kutseline korstnapühkija, kes väljastab tehtud tööde kohta akti. Eramajades võib korstent pühkida ka ise, kuid kord viie aasta jooksul peab süsteemid kindlasti üle vaatama kutseline korstnapühkija.

Kasutada võib üksnes tehniliselt korras, terviklikku ja ohutut küttesüsteemi.

Mis saab nende korterite ahjude-pliitidega, kuhu iga-aastase hooldusega juurde ei pääse?

Kui kütteseadet kasutatakse ja korteriomanik ei korralda selle puhastamist, on päästemameti ametnikul õigus puhastamise korraldamise nõue ettekirjutusega esitada.

Keda päästeamet trahvib, kui küttekolle asub korteris ja pole nõuetele vastav?

Teeme ettekirjutuse korteriomanikule või KÜ-le olenevalt asjaoludest. Trahvida saab isikut, kes tuleohtlikku kütteseadet kasutas - TuOS § 44 lg 1 Ehitise, küttesüsteemi, tuletöö või seadme tuleohutusnõuete, samuti koldevälise tule või grillimise tuleohutusnõuete rikkumise eest, kui sellega kaasnes tulekahju või tulekahju tekkimise oht või takistati ohutut evakuatsiooni, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Üks trahviühik on 8 eurot.

Kui on ahjuküttega korterelamu, kui palju peab olema suitsu- ja vinguandureid? Ja kes neid peab kontrollima?

Igas korteris peab kindlasti olema vähemalt üks töökorras suitsuandur. Lisaks suitsuandurile tuleb tahkekütte- ja gaasikütteseadmega eluruumidesse paigaldada ka vingugaasiandur.

Kas ja kui palju peab neid olema trepikojas ja muudes üldkasutatavates ruumides?

Autonoomseid andureid trepikojas ja üldkasutatavates ruumides üldjuhul ei nõuta.

Kui hoonel on vastavalt ehitusprojektile ette nähtud automaatne tulekahjusignalisatsiooni süsteem siis vastavalt sellele projektile.

Mis on korteriomaniku, päästeameti ja KÜ kohustus ja roll nende kontrollimisel?

Autonoomset suitsu- kui ka vingugaasianduri korrasolekut peab kontrollima korteri elanik vähemalt kord kuus, vajutades anduri testnupule.

Kui hoones on ehitatud automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteemi, siis selle süsteemi korrahoiu tagamine on KÜ kohustus.

Päästeamet kontrollib hoones tuleohutusnõuete täitmist riikliku järelevalve käigus.