Meid ümbritsevad igapäevaselt erinevad materjalid, mis ühel või teisel moel mõjutavad meie tervist. Üheks selleks on radoon, mis on inimese tervisele ohtlik, kuid mille olemasolust teavad inimesed vähe. 

Radoonist ja selle mõjudest rääkis Kortermajalehele Radoonitõrjekeskuse kvaliteedijuht Krista Saarik, kes on kirjutanud ka radoonialase doktoritöö. 

Mis täpsemalt on radoon? Kas ja kus seda Eestis leidub?

Radoon on värvitu, lõhnatu ja maitsetu radioaktiivne gaas, mis tekib loodusliku radioaktiivse uraani lagunemisel pinnases ja kivimites. Kuna ta on gaasiline, liigub radoon kergesti läbi pinnase ja võib imbuda hoonetesse läbi pragude vundamendis, põrandates ja kommunikatsioonide läbiviikudes.

Eestis on radooni eelkõige Põhja- ja Lõuna-Eestis, kus pinnases on uraanirikkad settekivimid ja graniidid, samuti karstialadel, kus pinnases on palju lõhesid ja õhuvahetus on piiratud. Radooniohtlikke alasid esineb ka Kesk-Eestis.

Kas see on inimesele ohtlik? Millised haigused see endaga kaasa toob? Kas selle kohta on statistikat?

Jah, radoon on inimesele ohtlik, sest pikaajaline kokkupuude kõrge radoonitasemega suurendab kopsuvähki haigestumise riski.

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel on radoon suitsetamise järel teine peamine kopsuvähi põhjustaja. Eestis on hinnanguliselt umbes 100-150 kopsuvähi juhtumit aastas seotud radooniga, kusjuures risk suureneb oluliselt suitsetajatel, kes elavad kõrge radoonitasemega kodus.

Kui suures koguses see on inimesele ohtlik?

WHO soovitab kodudes eesmärgiks seatavaks viitetasemeks 100 Bq/m³, kui seda taset ei ole võimalik saavutada, siis see ei tohiks ületada 300 Bq/m³.

Kas ja mille jaoks see kasulik on?

Radoonil puudub kodune või igapäeva praktiline kasutus. Teatud riikides kasutatakse radooni meditsiinilistes spaaprotseduurides väga piiratud ja kontrollitud tingimustes, kuid see ei oma laialdast ega oluliselt kasulikku mõju tervisele. Peamine fookus radooni puhul on seotud selle terviseriskide minimeerimisega, mitte kasulikkusega.

Kuidas radoonisisaldust majas mõõta? Kui on kõrge tulemus, mida teha? Mis on kõrge tulemus?

Radooni taseme mõõtmiseks kasutatakse radoonidetektoreid ja mõõteseadmeid, mida paigaldatakse eluruumidesse vähemalt 2 kuuks kütteperioodil, tagamaks usaldusväärset keskmist mõõtetulemust. Samuti on võimalik mõõta lühiajaliselt, kuid see annavad vaid esialgse ülevaate.

Erinevate õigusaktidega on kodudes ja töökohtades kehtestatud õhu radoonisisalduse viitetasemeks 300 Bq/m³. Viitetase on õhu radoonisisalduse aasta keskväärtus, millest kõrgema taseme korral tuleb kaaluda meetmete rakendamist radoonitaseme vähendamiseks.

Rakendavad meetmeid radoonitaseme vähendamiseks võivad olla näiteks:

• hoone ventilatsiooni parendamine,

• vundamendis ja põrandates esinevate pragude ja läbiviikude tihendamine,

• radooni äratõmbe süsteemi paigaldamine vundamendi alla.

Radoonitõrjekeskus tegeleb igapäevaselt mõõtmiste, nõustamise ja radoonitõrje lahenduste projekteerimise ning paigaldamisega.

Kuidas uusi hooneid ehitatakse, et radooniga ei oleks probleeme? Millised nõuded ehitamisel on?

Enne hoone ehitamist/renoveerimist on soovitav mõõta pinnaseõhu radoonisisaldust, et selgitada välja pinnase radooniohtlikkuse tase. Pinnase radooniohtlikkuse tase võimaldada hinnata, kas ja milliseid radoonikaitselahendusi oleks vaja kasutada. 

Radoonikaitsemeetmete rakendamisel juhindutakse Eesti standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitsemeetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. See standard annab projekteerijatele ja ehitajatele juhised radooniohutute hoonete ehitamiseks, et vältida tervist kahjustava radooni taseme ületamist ruumides, kus inimesed pikemat aega viibivad.

Kuidas maju selle eest kaitstakse?

Uute hoonete puhul on kaitse alustaladeks õige projekteerimine ja ehitus, et radoon ei saaks üldse hoonesse siseneda. Eestis kehtiva standardi EVS 840:2023 järgi tuleb kasutada:

• Gaasitihedaid membraane (radoonitõkkekile) ja õhutihedaid kihte vundamendis ja põrandas.

• Radoonitorustikke (radoonikaevud) vundamendi alla, mis võimaldavad vajadusel radooni hõlpsasti ära juhtida (radooni äratõmme).

• Hoone õhutihedat ehitust, mis vähendab radooni sisenemist maapinnast ruumidesse.

Olemasolevate hoonete puhul sõltub radoonitõrje valik mõõdetud radoonitasemest ja hoone ehituslikest omadustest.

Radoonitõrjekeskus aitab koostada tõhusa lahenduse nii uutele kui olemasolevatele hoonetele, lähtudes mõõtmistulemustest ja hoone konstruktsioonist.

Kes ja kuidas järelevalvet teostab?

Eestis ei ole määratud riiklikku järelevalveasutust, kes kontrolliks radoonitaset eluruumides. Siiski on koduostjate ootused, et radoonisisaldus vastab ruumiõhu määruses kehtestatud viitetasemele, igati põhjendatud. Olemasoleva kodu puhul saab omanik ise tellida radoonimõõtmise, ent kinnisvara ostmisel on võimalik küsida mõõtmistulemusi ja teostatud radoonitõrje lahenduste kohta infot müüjalt või ehitajalt. Soovitav on teenus tellida akrediteeritud laborilt. Radoonitõrjekeskus on akrediteeritud labor ning pakub täielikku teenust alates mõõtmisest kuni vajadusel radoonitaset vähendavate lahendusteni.

‍