Võlanõustaja selgitab: 5 sammu, kuidas võlgadest välja tulla

Rahadega opereerimine ei ole lihtne ning kui seda valesti teha, siis tekivad võlad. Just nii on Maksu- ja Tolliameti kohaselt seis 15 korteriühistuga Eestis, kelle võlg riig ees on üle 2000 euro. Ka inimesed ise püüavad teha enda poolt kõik, et neil elukoha säilitamiseks probleeme poleks.  

Millises seisus on aga eestlased? Kortermajalehe küsimustele vastas Kuressaare Hoolekanne tugiteenuste juht ja võlanõustaja Janne Mets.  

Mis olukorras on üldiselt eestlane?  

Tegelen oma töös igapäevaselt eraisikute nõustamisega. Minu nõustamispraktika näitab, et inimesed on iga aastaga saanud teadlikumaks, et endale kohustusi võttes tuleb teadvustada, et kohustused tuleb võlausaldajatele tagasi maksta. Ka sellisel juhul, kui isik on endale soovinud maksejõuetusmenetluses pankrotimenetlust ja kohustustest vabastamise menetlust. Paljudele klientidele, kes võlanõustamise teenusele jõuavad, on jäänud arusaamine, et pankrotimenetluses ei pea ühtki kohustust täitma. Ükski statistika ilmselt päris adekvaatseid numbreid siinkohal kinnitada ei saa, aga üldiselt tundub, et eestlane on endale erinevate kohustuste võtmisel üsna aktiivne ja julge otsustaja. 

Kas võlgnikke tuleb rohkem juurde või jääb neid vähemaks? 

Ei saa öelda, et võlgnikke igal aastal meeletult juurde tuleks. Minu praktika seda ei kinnita. Kui on tekkinud olukord, kus kohustuste tasumisel hakkavad mingil põhjusel tekkima viivitused ja probleemid, siis on võimalik esmalt murega enda võlausaldaja(te) poole pöörduda ning saada uued maksekokkulepped. Võlausaldajatega on võimalik läbirääkimisi pidada ja ilmselt seda ka tehakse. 

Millised on põhiprobleemid, millega tullakse võlanõustaja juurde?  

Suures osas seisnevad nõustamisel osalenute probleemid selles, et erinevaid kohustusi on võetud liiga palju ning ühtäkki enam ei aduta, kuhu ja kui palju on vaja igas kuus tasuda. Selline olukord ajab inimesed suurde segadusse ja siis tuleb ette, et hakatakse tegema läbimõtlemata otsuseid.  

Samuti on enamasti probleemiks ka see, et uue võetud kohustusega tasutakse eelmisi. Muidugi on kliendid erinevad ja probleemid samuti erinevad. Palju on neid, kellel on hulgaliselt riiginõudeid, samas jälle neid, kellel on mitmed kohustused järelmaksuga ostetud tarbekaupade tasumiseks. Tõsiasi on aga see, et enamus võlanõustamise teenuse klientidest on endale võtnud laenukohustused kiirlaenufirmadest. 

Kahjuks on viimasel paaril aastal tulnud juurde kliente, kes on läbi petuskeemide langenud petturite küüsi ning peavad nüüd suuri kohustusi kellegi teise pärast kandma. 

Kui elanikud jäävad võlgu kommunaalkulu või üüri, kuidas hakkama saada väikese palgaga, kui on näiteks ka kolm last majapidamises? 

Hea on see, et minu praktikas on üürivõlglasi minu juurde jõudnud väga vähe. Elamispinna säilitamiseks vajalike kulude tasumine on siiski prioriteet. Olemasolevate juhtumite põhjal saan öelda, et korteriühistute juhatused on selles osas elanikele vastu tulnud ja võlgnevused on saadud tasutud kokkuleppeliselt. Juhul, kui korteriühistu soovib sissenõude pööramist korteriomandile, on korteriühistul võimalik avalduse ja lisadokumentide alusel otse täituri poole pöörduda. Täitemenetluse seadustik seda võimaldab ning seetõttu võibki praktikas olla reaalne, et pöördutakse pigem kohe avaldusega täituri poole ning võlad nõutakse välja täitemenetluses, ilma, et keegi võlgnikest eraldi võlanõustaja poole pöörduks. 

Üürikorteris elades ning korteriomanikule võlgu jäädes juhtub enamasti olukord, kus üürnik on sunnitud sellelt elamispinnalt lahkuma ning üürileping omaniku tahtel lõpeb. Järeleandmisi ja kokkleppeid enamasti ei sõlmita ning üürnik peab endale uue elamispinna leidma. On juhtumeid, kus pere või üksikisik suunatakse eelneva olukorra tõttu munitsipaalpinnale. Heal juhul sotsiaalkorterisse, halvemal juhul ühiselamutüüpi sotsiaalmajja. Sotsiaalhoolekandesüsteemis on pakkuda erinevaid abistamise võimalusi, mida saab sõltuvalt abivajaja olukorrast soovitada sotsiaaltööspetsialist. 

Kuidas  saada järje peale, kui on mitu tuhat võlgu elamise eest, aga sissetulek miinimum või puudub stabiilne palk? 

Kuna olukorrad ning nende tekkepõhjused on individuaalsed ja erinevad, siis päris ühest nõu siin kindlasti anda ei saa. Võlanõustajana olen koos kliendiga alati läbi arutanud kõik tema võimalused, et vastu võtta adekvaatseid otsuseid, et võlad ja jooksvad kohustused saaksid tasutud. Nagu juba eelnevalt mainisin, kui selline olukord tõesti on tekkinud, tuleb eelkõige ise olla aktiivne ning pidada koheselt läbirääkimisi võlausaldajaga. Muidugi tuleks võlanõustaja poole pöörduda varakult, et probleemi hakata lahendama operatiivselt. Sissetuleku puudumisel on eelkõige vajalik endale sissetulek (uuesti) otsida ja leida.  

Millist nõu te inimestele annate, kui nad on võlgadesse sattunud? 

Võlgadesse sattumine on inimesele emotsionaalselt keeruline olukord, kuid õige lähenemine ja kaalutletud otsused aitavad sellest olukorrast kindlasti välja tulla. Ilmtingimata tuleb otsida abi, kui enam ise ei oska kusagilt probleemi lahti harutama hakata. Mida varem abi otsida, seda kiiremini saab hakata probleemiga tegelema.  

Tihti saavad kliendid võlanõustaja poole pöördudes ja kõrvaltvaataja pilgu läbi oma olukorrast palju selgema vaate. Paljud on saanud tagasi usu iseendasse ja oma võimekusse, mis aitab neil edasi minna oma olukorda lahendama tunduvalt positiivsemate mõtetega.  

Oluline on mitte jääda enda murega üksinda vaid küsida kiiresti professionaalset abi ning teha koostööd. Teinekord võibki kõrvaltvaatajal olla lahenduste leidmiseks hoopis teistsugune lähenemine või vaade ning probleem saab lahendatud arvatust kiiremini. Võlgadesse sattunud üksikisik või pere ei tohi karta abi otsida ja abi vastu võtta. 

Millised on nt viis olulisemat asja, mida nad tegema peaksid? 

1. Selgita välja ja pane kirja kõik enda kohustused ja võlgnevuste olukord. 

2. Ära peida pead liiva alla vaid suhtle võlausaldajatega. 

3. Pane enda jaoks paika prioriteetsuse järjekorras eluks vajalikud kohustused (kulud eluasemele (üür, kommunaalmaksed, energia, telefoni- ja teleteenused, kindlustus, remondikulu vm), toit, ravimid, pereliikmete (laste) vajadused, transport, muud igakuised maksed, riided). 

4. Tee realistlik tagasimaksete eelarve ja graafik ning pea sellest kinni. 

5. Ära võta juurde uusi kohustusi. 

MTA tulude osakonna võlahalduse üksuse juht Kadri Kööp sõnas Kortermajalehele, et nende andmetel on 1. novembri 2025 seisuga Eestis 15 sellist korteriühistut, kelle võlg riigi ees oli kokku 2080 eurot. Keskmiselt on võla suurus 139 eurot. 

 “Juhul, kui maksumaksjal tekib ajutine makseraskus, soovitame maksukohustuse tasumise ajatada, et tülikaid sissenõudmistoiminguid ennetada. Kui maksukohustuse tasumine ajatada, saab seda maksegraafiku alusel tasuda osade kaupa. Tasumata maksusummalt arvestatakse viivist 0,06% päevas kuni maksuvõla tasumiseni,” sõnas Kööp.  

Kõige kiirem võimalus maksukohustuste tasumise ajatamiseks on esitada taotlus koos ajatamisgraafikuga MTA e-teenuste keskkonnas e-MTA. Äriühingu maksuvõla ajatamise võimaluse kohta saab lähemalt lugeda MTA kodulehelt. 

‍

‍

Kortermajaleht: Kui vajad abi, siis siin on võlanõustajate kontaktid üle Eesti.