Kortermajade ventilatsioon on oluline nii elanike tervise, hoone konstruktsiooni säilimise kui ka energiakasutuse seisukohalt. Tõhus ventilatsioon aitab hoida siseõhu kvaliteeti, eemaldades CO₂, lenduvad orgaanilised ühendid (LOÜ-d) ja muud saasteained. Samuti vähendab see tolmu ja allergeenide kogunemist, aitab ära hoida liigse niiskuse kuhjumist, mis võib viia hallituse tekkeni ning kahjustada siseviimistlust ja hoone konstruktsioone. Halvasti toimiv ventilatsioon võib põhjustada hallitust, ebameeldivaid lõhnu ja isegi elanikele tervise probleeme.

Energiatõhususe seisukohalt on kaasaegsed soojustagastusega ventilatsioonisüsteemid suureks eeliseks, sest need vähendavad küttekulusid, hoides soojuse hoones sees. Eriti oluline on korralik ventilatsioon renoveeritud kortermajades, kus uued aknad ja soojustatud seinad võivad loomulikku õhuvahetust takistada.

Ventilatsioon = õhuvahetus

- ventilatsioon peab tagama ruumides vajaliku õhu puhtuse
- süsihappegaasi CO2 tase ei tohi ületada lubatut, mis on üldjuhul 1000 ppm
- õhus ei tohi olla liigset tolmu ega keemilisi ühendeid

Kas ventilatsioonisüsteem tagab sulle vajaliku õhuvahetuse?

Selleks võiksid mõõta CO₂ ehk süsihappegaasi taset ruumis. Soovitame seda mõõta suletud akendega koheselt hommikul ärkamise ajal, kuna siis on magamistoas CO₂ tase kõige kõrgem. Mida väiksem tase, seda parem, näiteks õues on CO₂ tase 400 ppm ringis. Üldjuhul võiks süsihappegaasi tase ruumis jääda vähemalt alla 1000 ppm-i.

Kõrge süsihappegaasi tase viitab sellele, et ventilatsioon ei tööta piisava tõhususega, tundemärgid võivad olla peavalud, pea uimasus, välja puhkamata tunne, keskendumise raskused. Lisaks levivad ebapiisava ventilatsiooniga ruumides lihtsamini haigused ja viirused

‍

Erinevad ventilatsioonitüübid kortermajades

• Loomulik ventilatsioon – vanemates hoonetes levinud süsteem, kuid võib olla ebapiisav, kui hoone on tihedalt suletud.  

• Kombineeritud süsteemid – lahendus, kus kasutatakse nii loomuliku ventilatsiooni kui ka mehhaanilise ventilatsiooni elemente (väiksemaid ventilaatoreid) parema õhuvahetuse tagamiseks.

• Sundventilatsioon ilma soojustagastuseta– mehhaaniline süsteem, mis tagab küll kontrollitud õhuvahetuse, kuid pole energiasäästlik. Sealhulgas väljatõmbeventilatsioon vannitoas/wc-s ja köögis ning värske õhk liigub tubadesse läbi värkseõhuavade ehk nn fresh klappide.

• Sundventilatsioon soojustagastusega, mis jaguneb veel üldjuhul kaheks erinevaks süsteemiks
  1. Sundväljatõmbesüsteem vahesoojuskandjaga, soojustagastiga. Toimib üldjuhul nii, et vannitoast/wc-st ning köögist toimub pidev väljatõmme tsentraalse väljatõmbeagregaadi poolt, mis on varustatud ka soojusvahetiga ning soojusenergia omakorda kasutatakse ära küttesõlmes näiteks soojuspumpade abil. Värske õhk tuleb tuppa läbi fresh klappide või spetsiaalsete radiaatorite, mis tagab talvisel perioodil veidi paremini eelsoojendatud õhu.

2. Sundväljatõmbe- ja sissepuhkesüsteem soojustagastiga. Neid ventilatsioonisüsteeme võib olla nii korteripõhiseid kui ka tsentraalseid. Toimib üldjuhul nii, et vannitoast/wc-st ning köögist toimub õhu väljatõmme, ventilatsiooniseadmes on soojustagasti, mis vahetab soojusenergiat väljuva õhu ja siseneva õhu vahel. Seega samal ajal kui toimub väljatõmme toimub ka ventilatsiooniseadme abil läbi torustike sissepuhe elutubadesse ja magamistubadesse. Selline ventilatsioon parandab kõige paremini õhukvaliteeti, säästab energiat ja aitab hoida temperatuuri tasakaalus ning mugavustsoonis.

Erinevused vanemate ja uute kortermajade ventilatsioonis

Üle 50% Eesti elanikest elab loomuliku ventilatsiooniga elamutes, seega peatume sel teemal ka pikemalt. Eestis ehitatud kõikides nn nõukogudeaegsetes kortermajades ja ka 90 aastate alguses ehitatud kortermajades oli peamiselt loomulik ventilatsioon, mis põhines õhuvoolul läbi aknapragude ja ventilatsioonikanalite. Kuna need majad ei olnud tihedalt suletud, toimus õhuvahetus piisavalt, kuid koos sellega ka soojakadu.

Renoveerimise käigus on paljud neist hoonetest saanud uued aknad ja soojustuse, mis küll parandab energiatõhusust, kuid halvendab loomulikku ventilatsiooni. Probleemiks võib olla see, et kui ventilatsioonisüsteemi ei uuendata, tekib õhupuudus ja niiskusprobleemid. Lahenduseks on sageli fresh-klappide paigaldamine akendele või seintesse, kuid see ei pruugi tagada piisavat õhuvahetust.

Loomuliku ventilatsiooniga kortermajades levinumad probleemid ja kaebused:

• Ventilatsioon ei toimi ning toas on umbne

• Hallitus, niiskus tubades

• Lõhnade levimine teistest korteritest

Levinumad probleemide põhjused:

• Ummistunud ja puhastamata ventilatsioonikanalid ja/või restid, õhk ei liigu läbi

• Lindude pesitsus korstnate peal

• Omavolilised ümberehitused, ehk ventilatsioonid on paigaldatud valesse kohta

• Ebapiisav värske õhu juurdepääs korterisse  
  (suletud või ummistunud värske õhu ava, puuduvad värskeõhuklapid)

Probleemide lahendused:

• Kanalite ja šahtide puhastamine nii katuselt kui ka korterist

• Kaitsevõrkude paigaldamine korstnatele
  -takistab nii lindude pesitsust kui võimaliku prahi sattumist ventilatsiooni kanalitesse

• Ventilatsiooniavade ümber tõstmine õigesse lõõri/korstnasse (vajab kaameraga tuvastamist, kaardistust)

• Kontrollida värskeõhuklappide asendeid, filtreid, välisreste ning vajadusel vahetada, puhastada

• Kui puudub värske õhu ligipääs, siis tuleks tekitada värskeõhuavad (fresh klapid)

SOOVITUS:

Kui probleeme on palju ja planeeritakse ka maja renoveerimist ning uue ventlatsioonisüsteemi rajamist, siis soovitame läbi viia kogu loomuliku ventilatsiooni uuringud ja kaardistuse, mis sisaldab järgmiseid töid:

- ventilatsiooni puhastamine
- õhu liikumise kontroll
- kaardistamine
- videouuring

Tulemus:  
- kanalid saavad puhastatud (katuselt + korterist, keldrist)
- probleemid on tuvastatud
- informatsioon olemas ja dokumenteeritud, mida saab kasutada tulevikus ka näiteks projekteerija ventilatsiooni renoveerimise projekti koostamiseks

Loomuliku ventilatsiooniga kortermajades saab õigeid toiminguid tehes olukorra paremaks.

‍

RENOVEERIMINE

• Koos maja renoveerimisega paigaldada uus ventilatsioonisüsteem, mis tagab tänapäevase mugavuse ja nõuded

Uuemates kortermajades kasutatakse tavaliselt mehhaanilist soojustagastusega ventilatsiooni, mis tagab kontrollitud õhuvahetuse ja hoiab soojuse hoones sees. Need süsteemid on energiatõhusamad ja tervislikumad, kuid nõuavad regulaarset hooldust.

Ventilatsioonisüsteemide hooldus ja korrashoid ei ole vaid seadme/agregaadi tehnohooldus (ventilatsiooniseadmete hooldus), nagu tihti ekslikult arvatakse vaid peaks sisaldama kõiki järgnevaid punkte:
- ventilatsioonisüsteemide puhastamine
- ventilatsiooniseadmete hooldus
- tuletõkkeklappide kontroll
- õhuhulkade kontroll, mõõdistamine (vajadusel)

Ventilatsioonisüsteemide puhastamine: Milleks ja kellele vajalik?

TULEOHUTUS: intensiivselt kasutuses olevasse süsteemi tekib 1–3 aasta jooksul piisavalt saastet, mis aitab tulel välkkiirusega levida.  

SISEÕHU KVALITEET: on oluline, et süsteem ja kanalid, mille kaudu liigub sissehingatav õhk oleksid hügieenilised ja puhtad

ÕHU LIIKUMINE: ajaga võib puhastamata ventilatsioonisüsteem hakata piirama piisavat õhu liikumist süsteemis

Ventilatsioonisüsteemide puhtuse kontroll peab toimuma vähemalt kord aastas ning süsteemide puhastamine vastavalt vajadusele. Kogemus ütleb, et kortermajade sundventilatsioonisüsteemi peab puhastama vähemalt iga 2-3 aasta tagant. Seevastu näiteks tuletõkkeklappide olemasolu korral peab neid kontrollima kord aastas, mis on tavaliselt ka tootja hooldusjuhendis kirjas.

‍

Kuidas küsida ventilatsioonipuhastuse pakkumist?

Võimalusel otsida üles süsteemide dokumentatsioon ja joonised.

1. Päringusse kirja panna, millised süsteemid ja millises ulatuses vaja puhastada:
   - sissepuhe
   - väljatõmme
   - ventilatsiooniagregaadid (soojusvahetid, kalorifeerid) jne.
   - tuletõkkeklappide kontroll samuti

2. Juhul kui puudub teadmine vajadustest tasub kutsuda kohale ettevõte, kes hindab puhastuse ja lisatööde vajadust.

3. Soovituslikult võiks ka ventilatsiooni puhastusteenuse pakkuja eelnevalt objektiga tutvuda.

Ventilatsiooniseadmete hooldus: Milleks?

• Seadme õige toimimine ja kontroll

• Võimalike rikete ennetamine

• Vajalike seadeparameetrite jälgimine ning vastavalt vajadusele muutmine

Mida tavahooldus sisaldab?

Kõige põhilisemad kontrollitavad ventilatsiooniseadme osad:

• ventilaatorid, mootorid

• klapid ja ajamid

• soojusvahetid

• kütte- ja jahutuse kalorifeerid

• õhufiltrid

• juhtimine, automaatika

Täpne nimekiri oleneb seadme funktsioonidest ja keerukusest

Ventilatsiooniseadme õhufiltrid

• VAHETUSE SAGEDUS:
  tavaliselt vähemalt 2 korda aastas  

• FILTRI KVALITEET:
  kasutada tasub kvaliteetseid filtreid, kuna need kestavad kauem ning seade tarbib vähem energiat  
  ODAV FILTER ≠ ENERGIASÄÄSTLIK FILTER

Kaugjälgimise kasutamine

Kui on olemas kaugjälgimine, siis seda ka kasutada. Tihti hoiab ära tarbetuid väljasõite probleemide tuvastamiseks ning säästab aega ja hoiab kokku kulusid.
Üldjuhul on välja toodud kauglugemises vähemalt järgmised näidud: temperatuurid, ventilaatorite kiirused, klappide asendid, filtrite rõhud, ajagraafikud, ALARMID

Töörežiimid ja seaded

Mõned lihtsamad näited, millele tähelepanu pöörata:

• Erinevates hoonetes, erinevad vajadused, erinevatel aegadel
  - kodudes vajalik kõrgem töörežiim kui elanikud kodus (näiteks 16.00- 09.00)
  - kontorites kõrgem töörežiim töö ajal (näiteks 08.00- 18.00)

• Seadistada õige sissepuhke temperatuur (sp. temp. võiks olla umbes 2c madalam kui vajalik toa temp.)

Aeg- ajalt mõõta CO2 taset (ventilatsiooni reaalse toimimise kontroll)

Ventilatsioonisüsteemi tuletõkkeklappide (TTK) kontroll

Tuletõkkeklappide eesmärk on takistada tule ja suitsu levikut ventilatsioonikanalite kaudu tulekahju korral.

• Tuletõkkeklappide kontroll tuleb teha tavaliselt üks kord aastas  

• Oluline on täita TTK kontrollpäevik

• Tuleb teha ka fotosid klappidest  
  Eriti oluline kui mõni klapp vajab remonti või vahetust

• TTK kontrolli põhilised tööd:
  - klapi paigalduse õigsuse kontroll
  - tuletõkkeisolatsiooni ja –mastiksi (GPG) paigalduse korrasoleku kontroll
  - klapi vaba liikumise kontroll
  - vedru korrasoleku kontroll
  - ajamite töö ja korrasoleku kontroll
  - sulavkaitse visuaalne kontroll
  - tihendite korrasoleku kontroll
  - klapi tähistamine (vajadusel)
  - klapi asukoha kandmine joonistele (vajadusel)

Ventilatsioonisüsteemide mõõdistamine, õhuhulgad

Peale süsteemi rajamist mõõdistatakse ventilatsioonisüsteemis õhuhulgad paika ning antakse tellijale üle

• Probleem:
  - aja jooksul on süsteemi õhuhulgad paigast ära läinud ning ventilatsioon ei toimi õigesti (isegi siis kui seade on hooldatud ning süsteem puhastatud)

• Põhjus:
  - ruumis viibijad on omavoliliselt plafoone ehk lõppelemente reguleerinud
  - puhastustööde käigus on muudetud reguleerosade asendeid
  - süsteemi ja selle otstarvet on ehituslikult muudetud

• Lahendus:
  - algasendite taastamine esialgse protokolli järgi
  - kogu süsteemi uuesti mõõdistamine

‍

Soovitused ventilatsioonihoolduste päringute tegemisel

• Sõnastada päringutes täpne lähteülesanne

• Valmistada ette, otsida ülesse süsteemide dokumentatsioon ja joonised

• Soovituslikult võiks olla tingimuseks kohapeal objektiga tutvumine

• Küsida pakkujalt kogemust sarnasete objektide ja tööde teostamise kohta

Vastutus probleemide korral

Korteris kehva või olematu ventilatsiooni eest vastutuse küsimine sõltub olukorrast ja hoone haldamise viisist. Eestis on peamised vastutajad järgmised:

• Korteriomanik

Kui korter on eraomandis, vastutab selle sisemise seisukorra, sealhulgas ventilatsiooni eest eelkõige korteriomanik. Kui ventilatsiooniprobleem on seotud näiteks ummistunud restide või kinni kaetud fresh-klappidega, on see omaniku kohustus lahendada.

• Korteriühistu  

Enamikus kortermajades haldab üldist ventilatsioonisüsteemi korteriühistu. Kui probleem puudutab kogu hoonet (näiteks ummistunud või valesti töötavad ventilatsioonikanalid, üldine ventilatsiooni puudulikkus), peaks ühistu selle lahendama. Ühistu võib korraldada ventilatsioonikanalite puhastuse, parandused või süsteemi uuendamise.

• Haldusfirma või remondiettevõte  

Kui hoonet haldab spetsiaalne kinnisvarahaldusfirma, vastutab see ventilatsioonisüsteemi hoolduse ja korrashoiu eest vastavalt ühistu ja haldusfirma vahelisele lepingule. Korteriomanikud saavad probleemidest teada anda haldurile.

• Arendaja või ehitaja (uute majade puhul)  

Kui probleem esineb uues kortermajas, võib vastutus lasuda arendajal või ehitusettevõttel. Kui ventilatsioon ei vasta normidele, saab korteriomanik või ühistu esitada arendajale pretensiooni, kui hoone on veel garantii all.

• Kohalik omavalitsus ja Terviseamet

Kui ventilatsioon on nii halb, et see ohustab elanike tervist (nt hallitus, liigsed niiskusprobleemid, tõsine õhupuudus), võib pöörduda kohaliku omavalitsuse või Terviseameti poole. Neil on õigus nõuda probleemide lahendamist, kui ventilatsioonisüsteem ei vasta normidele.

Mida teha, kui ventilatsioon ei tööta?

1. Teavitada kõigepealt korteriühistut või haldusfirmat.

2. Kui see ei aita, võib tellida tehnilise ekspertiisi, et tuvastada probleemi põhjus.

3. Kui vastutajad ei tegutse, võib pöörduda omavalitsuse, Terviseameti või ehitusekspertiisi ettevõtete poole.

4. Kontrollida oma kindlustuslepingut ja vajadusel esitada kahjunõue. Kui ventilatsiooniseade lakkab  töötamast ja korterisse tekib hallitus või niiskuskahju võib kindlustus selle korvata, kui selline risk on kindlustatud.

Kortermajade ventilatsiooninõuded Eestis

Kortermajade ventilatsiooninõuded on Eestis kehtestatud erinevates õigusaktides ja standardites. Üks peamisi dokumente on "Hoone energiatõhususe miinimumnõuded", mis on avaldatud Riigi Teatajas.

Konkreetsete normatiivsete arvude osas leiab infot ka Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühenduse (EKVY) juhenditest, mis tavaliselt on saadaval ainult professionaalsetele inseneridele ja spetsialistidele, kes on EKVY liikmed või kes saavad juhendite koopiaid vastavalt oma tööülesannetele.

Kuna ventilatsiooninõuded võivad sõltuda hoone tüübist, asukohast ja muudest teguritest, on soovitatav konsulteerida vastava ala spetsialistidega või tutvuda põhjalikumalt nimetatud dokumentidega. Kui ventilatsioonisüsteem ei tööta korrektselt või ei vasta nõuetele, on olemas seaduslikud alused õiguse nõudmiseks.  

Artikkel on valminud koostöös Aero Grupp OÜ-ga.  

https://aerogrupp.ee/  

Kontakt: info@aerogrupp.ee

Kortermajaleht on kasutanud artiklis järgmiseid allikaid:

https://www.riigiteataja.ee/akt/119022025004

https://nouded.rkas.ee/ventilatsioon

https://www.ekvy.ee/et/