Viimased seitse päeva on saanud korteriühistud üle Eesti esitada EISile taotlus renoveerimistoetuse saamiseks, et parendada kortermaja seisukorda, läbi, mille muuta hoone energiasäästlikumaks ning hoida elanike kulud kontrolli all. Esimese seitsme päevaga esitas sellekohase taotluse 55 korteriühistutu.

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) kommunikatsioonispetsialist Piret Malv kinnitas Kortermajalehele need numbrid reedel. Taotluse esitamine oli kaua oodatud tegevus paljude ühistute jaoks ning kuigi oli võimalus, et kui voor 15. septembril avanes, siis võis see süsteemi üle koormata. Nii aga ei läinud, sest Malvi kohaselt vähemalt esimesel nädalal taotluste esitamisel tõrkeid ei esinenud.

Teada on, et terve Eesti ei ole kahjuks majanduslikult samal järjel. Kui Harjumaal asuvad korteriühistud saavad järjepidevalt ja järjekindlalt tihti ka oma vahenditega vajalikud tööd oma majade juures ära teha, siis järeleaitamist vajavad Ida-Virumaa, Kagu-Eesti ja teised pealinnast kaugemale jäävad piirkonnad. Kui varasemalt on EIS loonud erinevatesse piirkondadesse oma eelarved, siis Malvi sõnul sel aastal nii ei ole.  

“Taotlemine on võimalik korterelamute suuruse põhises, naabruskonnapõhises ja muinsuskaitseliste korterelamute eelarves,” selgitas Malv.  

Taotluste esitamine on võimalik 30 päeva ehk kuni 15. oktoobrini. Esitatud taotlused võetakse kõik vastu ja vaadatakse läbi. Laenud saavad need, kelle komisjon on määranud sobilikuks. 

Mida peab taotlemiseks tegema? Taotlemiseks peab olema korteriühistu üldkoosolek otsustanud rekonstrueerida, taotleda EISilt toetust ja vajadusel otsustanud võtta renoveerimislaenu, protokollis peab kajastuma ka maksimaalne laenusumma.  

“Leitud peab olema tehniline konsultant ning esitada tuleb ka mõõdetud energiakasutuse andmetel põhinev energiamärgis, samuti korteriühistu kinnitatud ehitusprojekt. Kui ehitusprojekti ei ole ette valmistatud, on võimalik toetuse taotlus esitada projekteerimise lähteülesandega,” selgitas Piret Malv.

Perioodiks 2022-2027 on korterelamute rekonstrueerimistoetusteks riigi poolt eraldatud 330 miljonit eurot Euroopa Liidu struktuurifondide raha.

Taotlusvooru rahaliste vahendite maht on 80 miljonit eurot, mis jaguneb kolme sihtrühma vahel: korterelamute suuruste põhine, muinsuskaitseliste korterelamute ning naabruskonnapõhine rekonstrueerimise taotlusvoor. Taotluse ümbertõstmist ei toimu, ehk toetuse taotluste rahuldamine toimub taotlusvoorus, kuhu taotlus esitatud on.

Toetusega rahastatakse nii korterelamute terviklikku rekonstrueerimist kui üksiku tegevusena gaasi-, ahi- või elektriküttel korterelamu küttesüsteemis kütteseadme asendamist taastuvaid energiaallikaid kasutava kütteseadmega või nende korterelamute ühendamist kaugküttevõrguga. Toetatavate tegevuste raames võimaldatakse korterelamu energiatõhustamist ning soodustatakse taastuvenergia kasutuselevõttu.

Teenus sobib, kui kolme või enama korteriomandiga elamu on kasutusse võetud enne 2000. aastat ühes korterelamus asuvatest korteriomanditest on vähemalt 80% füüsiliste isikute, Eesti Vabariigi või kohaliku omavalitsuse üksuse omandis. 

Tegu on juba kolmanda taotlusvooruga ajavahemikul 2022-2027. Kolmas voor on avatud 30 päeva ja lõppeb 15.10.2025.