Kaugküte on üle-Eesti laialdaselt kasutusel ning sellele toetuvad paljud väikesed piirkonnad, kes elavad suuremast infrastruktuurist eemal. Kuigi kaugküttel on mitmeid eeliseid, siis on üheks suureks miinuseks selle kallis hind. Hind, mida niigi kasvavate maksude ajal inimesed maksta ei saa ega jaksa.

Kaugküte on Vikipeedia kohaselt tsentraliseeritud asukohas toodetud soojuse jaotamise süsteem elamutele ja teistele hoonetele. Soojusallikas (katlamajas, koostootmisjaamas) toodetud kuum vesi/aur suunatakse isoleeritud torustiku kaudu hoonete soojussõlmedeni, kus need reeglina soojusvahetite abil, nn sõltumatu ühendusviisiga ühendatakse soojusvõrguga. Soojusvahetites kantakse keskkütte soojus üle hoone küttesüsteemides ringlevale kütteveele, õhule ja soojale tarbeveele. Vee ja õhu temperatuuri reguleerimine toimub soojussõlmes vastavalt hoone kütmisvajadusele, lähtudes tarbija soovist ja välisõhu temperatuurist.

Kaugkütte puhul tuuakse välja järgmisi eeliseid:

• varustuskindlus – ruumi püsiv temperatuur on tagatud sõltumata ilmastikust

• keskkonnasõbralikkus – suuremad katlamajad on varustatud kaasaegsete puhastusseadmetega, mis vähendavad õhureostust ja heitmete kontsentratsiooni tiheasustusaladel

• efektiivsus – kaugküttevõrk võimaldab soojuse ja elektri koostootmist, kus kasutatakse biokütuseid, mis võimaldab kütuses sisalduva energia efektiivse ärakasutamise

• hind – suured katlamajad võimaldavad kasutada odavat kohalikku kütust, nagu turvas, hakkpuit, puidu- ja olmejäätmed jne. Keskkonnasäästlikumad kohalikud biokütused on konkurentsitult odavamad. Ühe kütuse hankeraskuste või suure hinnatõusu korral on kergem üle minna teisele kütusele.

Kallis hind paneb alternatiive otsima. Just seda tehti kaugkütte hinnakavas pettunud Märja alevikus. KÜ Keskuse 15 juhatuse liige Olav Kersen sõnas Kortermajalehele, et nemad said endale kaugkütte asemel paigaldada õhk-soojuspumbad, kuid ta lisas, et selline lahendus ei pruugi igale poole sobida.  

“Kaugkütte korraldus on erinev ja tihti karistatakse sellega väiksemaid piirkondi. Meie lahendus kõikidele ei sobi. Esiteks peaks maja olema renoveeritud. Teiseks, see ei tohiks liiga suur olla. Meil on kolmekordne maja, 30 korterit, kolm pumpa. Tänu renoveerimisele on meil B-energiaklassi maja,” ütles Kersen. 

Juhatuse liige ütles ka, kuhu õhk-soojuspumbad ei sobi. Ta tõi välja suured, renoveerimata majad, sest neil läheks vaja kuus, seitse, kaheksa pumpa. Ja küsimus on ka, millised need väljast välja näevad. “Kui need on katusel, kas katus kannatab nende kaalu. Keskmist mõõtu majale sobib. Meil soe vesi on boileriga. Kui sooja vee tarbimine on ka tsentraalne, siis pumpadel vaja suuremat võimekust. Kuna pump töötab ka elektri peal, siis on vaja suuremat võimekust, meil oli see olemas,” lisas Kersen.

Ta tõi ka välja, et ettevõtte Sunly pöördus ise nende poole, sest nägi, et saab neid aidata. ”Nähti, et Märjal on probleem ja pakuti abi. Väiksemates piirkondades viiekorruselisi maju pole ja võiks sinna sobida,” ütles ta.

Kersen leiab, et kaugküttepakkujad on monopoolses seisus ja klient ei saa teenusepakkujate vahel valida, et ja siis lüüakse hind üles. Seda selgitatakse investeeringute ja ehituskuludega. Kohalik omavalitsus peaks Kerseni sõnul sealkohal aitama ja pidurid panema. 

Kerseni maja elanikud on teistelt teenusepakkujatelt küsinud, kas selline, kolm miljonit eurot maksma läinud katlamaja peab selline olema nagu see on. Nemad on imestanud, miks sellist asja keset põldu vaja on - kolm miljonit eurot, koos erinevate tulede ja ekraanidega, vidinatega, mida ei lähe vaja, aga see võimaldab kõrget hinda küsida. “Me kahtlustasime korruptsiooni, läksime politseisse, aga seda ei võetud menetlusse,” rääkis Kersen. 

‍

‍