Korteri tervisekontroll: Miks tekib hallitus korterisse ka siis, kui kodu on puhas?

Hallitus seostub sageli korrastamata või halvasti hooldatud koduga, kuid tegelikkuses ei sõltu selle teke eelkõige koristamise sagedusest. Hallitus vajab kasvamiseks niiskust ning kui tingimused on selleks soodsad, võib see tekkida ka korteris, mida regulaarselt koristatakse ja hooldatakse.

Suur osa niiskusest tekib täiesti tavapärase igapäevaelu käigus. Duši all käimine, toidu valmistamine, pesu kuivatamine ja isegi inimeste hingamine suurendavad siseõhu niiskust. Kui niiske õhk ei pääse ruumist välja, hakkab see kogunema külmematele pindadele ning loob soodsad tingimused hallitusseente kasvuks.

Kõige sagedamini ilmneb probleem vannitoas, akende ümbruses, välisseinte nurkades ning suurte kappide taga. Need on kohad, kus õhk liigub vähem ja pinnad võivad olla ülejäänud ruumist jahedamad. Kui soe ja niiske õhk puutub kokku külma pinnaga, tekib kondensatsioon – veeaur muutub veepiiskadeks. Kui pind püsib pikemat aega niiske, võivad sinna hakata arenema hallitusseened.

Samas ei pruugi hallituse põhjus alati peituda elanike harjumustes. Sageli on probleem seotud hoopis hoone ehitustehnilise seisukorra või konstruktsioonidega.

Üks levinumaid põhjuseid on külmasillad. Need on kohad, kus hoone konstruktsioon juhib soojust tavapärasest rohkem välja ning sisepind muutub ülejäänud seinast külmemaks. Sellistes kohtades kondenseerub õhus olev niiskus kergemini ning aja jooksul võib sinna tekkida hallitus. Külmasillad esinevad sageli aknapalede juures, rõduplaatide ühenduskohtades, välisseinte nurkades või kohtades, kus soojustus on puudulik.

Probleeme võib põhjustada ka ebapiisav või valesti toimiv ventilatsioon. Ventilatsiooni ülesanne on juhtida niiske õhk ruumist välja ja tuua asemele värske õhk. Kui õhuvahetus on puudulik, jääb niiskus siseruumidesse pidama. Sellele viitavad näiteks pidevalt udused aknad, aeglaselt kuivavad peeglid pärast duši all käimist või püsiv niiske lõhn vannitoas.

Vanemates kortermajades võib hallituse põhjuseks olla ka varjatud niiskuskahjustus. Näiteks võib akna või katuse liitekohtadest imbuda konstruktsioonidesse sademevett või võib aastaid märkamatult lekkinud veetoru niisutada seina ja põrandat. Sellised kahjustused ei pruugi esialgu silma paista, kuid loovad hallitusseente kasvuks väga soodsad tingimused.

Mõnikord tekivad probleemid ka pärast akende vahetamist või hoone soojustamist. Uued aknad muudavad korteri tavaliselt õhupidavamaks ning kui samal ajal ei parane ventilatsioon, võib niiskus hakata ruumidesse kogunema. Sellisel juhul ei ole probleemiks uus aken või soojustus, vaid see, et hoone õhuvahetus ei vasta enam muutunud tingimustele.

Sageli ei osata tähele panna, et ka mööbli paigutus võib probleemi süvendada. Kui suur riidekapp või diivan on paigutatud tihedalt vastu välisseina, ei pääse õhk selle taga liikuma. Selle tulemusel võib seina temperatuur langeda ning niiskus koguneda just sinna, kus seda esialgu märgata ei ole.

Spetsialistid soovitavad hoida eluruumide suhtelist õhuniiskust vahemikus 40–60 protsenti. Seda saab jälgida lihtsa hügromeetriga, mida müüakse ehitus- ja kodukaupade kauplustes. Kui niiskus püsib pikemat aega üle soovitusliku taseme, suureneb hallituse tekke oht märgatavalt.

Hallitus ei tähenda ainult seda, et sein näeb halb välja – probleem võib olla sügavam. Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul võib niiskuskahjustustega hoonetes elamine suurendada hingamisteede haiguste riski ning süvendada allergiaid ja astmat. Eriti tundlikud on lapsed, eakad ning krooniliste hingamisteede haigustega inimesed.

Ainult hallituse maha puhastamisest või seina üle värvimisest sageli ei piisa. Kui niiskuse põhjus jääb alles, tuleb hallitus mõne aja pärast suure tõenäosusega tagasi. Paljudes kortermajades tehakse korduvalt sama koha puhastamist või värskendatakse remonti, kuid tegelik lahendus on välja selgitada, miks just sinna piirkonda niiskus tekib.

Probleemi ennetamiseks soovitatakse ruume regulaarselt tuulutada, kasutada vannitoas ja köögis ventilatsiooni, vältida pesu kuivatamist halvasti ventileeritud ruumides ning reageerida kiiresti veeleketele. Samuti tasub jälgida, et suure mööbli ja välisseina vahele jääks mõnesentimeetrine vahe, mis võimaldab õhul vabalt liikuda.

Kui hallitus ilmub pärast puhastamist kiiresti tagasi või levib järjest suuremale pinnale, võib põhjus peituda varjatud niiskuskahjustuses, külmasildades või puudulikus ventilatsioonis. Sellisel juhul tasub lasta välja selgitada niiskuse tegelik allikas, sest ainult selle kõrvaldamine aitab probleemist püsivalt vabaneda.