Korterisse sisenemine veeavarii korral, kui korteriomanik ei ole kohal

Korter võib küll kuuluda eraomanikule, kuid kortermajas on ka palju kaasomandis olevaid alasid, ning nende säilitamiseks on korteriühistul õigus ja kohustus teha, mida vaja, et kaasomandit säilitada.

Kui kortermajas toimub veeavarii, näiteks lõhkeb toru ja tekib oht suurema kahju tekkeks, peab korteriühistu tegutsema kiiresti, et kahju piirata. If Kindlustuse varakahjude grupijuht Lauri Nõu sõnas, et seadus annab korteriühistule õiguse ja ka kohustuse korraldada kaasomandi korrashoidu ning korteriomanikul on kohustus võimaldada oma korterisse pääsu, kui see on vajalik avarii kõrvaldamiseks või kaasomandi säilitamiseks.

Praktikas püütakse esmalt korteriomanikuga ühendust saada telefoni, e-posti või teiste kontaktide kaudu. Korteriühistutel üldjuhul korterite varuvõtmeid ei ole ning seadus neid pidama ei kohusta. “Samas on korteriomanikul kohustus anda ühistule toimivad kontaktandmed ning korraldada oma korteriomandi valitsemine ka siis, kui ta ise pikemalt eemal viibib,” sõnas Nõu.

Enamikus kortermajades on võimalik avarii korral veevarustus sulgeda kas konkreetse püstaku, trepikoja või kogu maja ulatuses. Seetõttu ei ole korterisse sisenemine tavaliselt esimene abinõu. “Hästi toimiv korteriühistu teab, kus asuvad maja sulgventiilid, ning omab tegevusplaani olukordadeks, kus avarii toimub ajal, mil korteriomanikku ei ole võimalik kiiresti kätte saada,” selgitas ta.

Korterisse sisenemise vajadus võib tekkida siis, kui avarii põhjust ei ole võimalik muul viisil kõrvaldada või on vaja hinnata tekkinud kahjustusi. 

Ukse kahjustamise kulude kandmine sõltub konkreetsetest asjaoludest. Kui ühistu tegutses põhjendatult ja vältimatu avarii tõrjumiseks, ei tähenda see automaatselt, et ühistu peab kõik kulud kandma. Kui kahju tekkis näiteks konkreetse korteriomaniku hooletuse või tema korteris asuva seadme rikke tõttu, võib vastutus jääda temale. Kui aga kahju oli seotud kaasomandi tehnosüsteemiga, võivad kulud jääda korteriühistu või kõigi korteriomanike kanda vastavalt vastutuse jaotusele. “Iga juhtum vajab eraldi hindamist,” ütles Nõu.

Seejuures ei muuda olukorda asjaolu, kas korter oli kindlustatud või mitte. Kindlustuse olemasolu mõjutab eelkõige seda, kes kahju hüvitamise praktiliselt kinni maksab, kuid ei määra õiguslikku vastutust. Vastutus sõltub ikka sellest, kelle tegevusest või millise süsteemi rikkest kahju alguse sai.