Kuigi riik nõuab varjumiskohtade loomist, siis ei lange vastutus vaid riigile. Korter on inimese suurim vara ja kodu turvalisus algabki meist endist. Omanikud ja ühistud saavad oma võimaluste piires teha esimesi samme, näiteks korrastada keldriruume, mõelda läbi varjumisvõimalused või koostada hädaolukorra plaani. Ka väikesed sammud loevad.

Siseministeerium on ettevalmistamas nõuet, kus kõik kortermajad, mis on suuremad kui 1200 ruutmeetrit, peavad majja rajama varjumiskoha. Toetust lubatakse anda kaks miljonit kahe aasta peale, kuid arvestades, et Eestis on üle 20 000 korteriühistu.

Siseministeeriumi elanikkonnakaitse nõunik Mari Tikan aga selgitas, et toetus ei ole mõeldud kõigile korteriühistutele, vaid see jagatakse kindlate kriteeriumite alusel. Taotleda saavad ühistud, kus majas on rohkem kui kolm korterit ja üldpind on üle 1200 ruutmeetri. Ühe korteriühistu maksimaalne toetus oleks kuni 35 000 eurot.  

Kortermajaleht uuris, kuidas oleks võimalik rajada oma kortermajja varjumiskoht ning kuidas sellesse plaani võiks sobida Siseministeeriumi planeeritud toetus 35 tuhat eurot varjumiskoha rajamiseks. Kas selline summa ka reaalselt kataks kulud?  

Oma varjendi ning võimaliku varjumiskoha rajamisega saab aidata Alvar Kosso Varjendiekspert OÜ-st. Kosso selgitas, et varjend ja varjumiskoht on oma eesmärgilt sarnased, kuid olemuselt siiski kaks erinevat ruumi või ruumide kooslust, mille rajamise tehniline keerukus ja investeeringu suurus on kordades erinevad.

Varjend on spetsiaalne hermeetiline kaitserajatis või selle osa, mis on ehitatud selleks, et pakkuda inimestele võimalikult turvalist peavarju sõjaliste või tsiviilkriiside ajal. Varjendi konstruktsioon peab vastama kehtestatud normidele (klassidele) ning olema võimeline taluma plahvatust, lööklaineid, lendavaid esemeid ja saastunud välisõhku. Varjendeid ehitatakse tavaliselt uutesse rajatavatesse hoonetesse või eraldiseisvate ehitistena.

Varjumiskoht seevastu on olemasoleva hoone osa, enamasti kelder, mis on kohandatud lühiajaliseks varjumiseks kriisiolukordades. Varjumiskoht ei pruugi vastata rangetele varjendinõuetele, kuid pakub siiski kaitset lendavate esemete, rusude ja muude vahetute ohtude eest.

Varjendiekspert OÜ meeskond omab lisaks teoreetilistele teadmistele ka praktilisi kogemusi varjendite planeerimise, ehituse ja hoolduse valdkonnas Soomes. “Meie partneriks on Soome üks suuremaid selle valdkonna tootjaid, kes on turul tegutsenud üle 60 aasta. Iga meie poolt pakutava lahenduse ja teostatava töö eesmärk on pakkuda selliseid varjendeid ja varjumiskohti, mis inimesi päriselt ka kaitsevad,” sõnas Kosso.

Siseministri Igor Taro sõnul peavad endale varjumiskoha kohandama kortermajad, mis on vähemalt 1200 ruutmeetrit suured. Enamikel kortermajadel on olemas kelder, mida saab teatud tingimustel kohandada varjumiskohaks. Tööd sõltuvad ruumi seisukorrast, kuid tüüpiliselt on vajalik:

• ruumi puhastamine ja mittevajalike ning ohtlike esemete eemaldamine;

• seina-, põranda- ja laepindade tihendamine ning viimistlemine;

• ventilatsioonisüsteemi rajamine, et tagada piisav saastevaba õhuvahetus varjumisolukorras;

• vahelae tugevdamine ja turvaliste avatäidete paigaldamine või kindlustamine, samuti tagavaraväljapääsu rajamine;

• elektri- ja valgustuslahenduste uuendamine, sh autonoomse elektritoite lisamine;

• minimaalne sisustus: pingid, esmaabivahendid, kuivkäimlad, tulekustutid jm varustus, mis on reeglina ettenähtud vähemalt S1 klassi varjenditesse.

Oluline on planeerida ruum nii, et seda saaks rahuajal kasutada ka muul otstarbel ja et ruum ei seisaks vakantsena.

Kõige kriitilisemad tööd on ventilatsiooni ehk õhuvahetuse lahendus, vahelae tugevdamine, turvaliste avatäidete paigaldamine ning hästi ja läbimõeldult sisustatud varjendi varustuskasti lisamine.

Kui tegemist on olemasoleva keldriruumi kohandamisega ilma kandevate konstruktsioonide muutmiseta, piisab enamasti teatisest või kooskõlastusest kohaliku omavalitsusega. Kui aga lisanduvad ventilatsiooni-, elektripaigaldise- või kandekonstruktsioonide muudatused, võib olla vaja ehitusluba, mis eeldab omakorda ehitusprojekti koostamist.

Leiame, et ohutust tagavate varjumiskohtade rajamisel võiks kaaluda lihtsustatud menetlust ilma klassikalise ehitusloa ja detailse projekteerimiseta. Projekteerimine ja ehitusloa menetlus on kallid ja ajamahukad, mis pikendavad oluliselt varjumiskoha rajamist. Samas on tüüpsed standardlahendused meie põhjanaabrite juures välja töötatud ning neid on võimalik vastavalt vajadusele ja ruumide eripärale kohandada ka Eestis.

Osadel vanematel majadel on keldrid liiga madalad (alla 2 meetri), märjad, niisked või osaliselt välja ehitamata. Sellisel juhul võib varjumiskoha rajamine osutuda liiga kulukaks ja otstarbekam on planeerida elanike varjumine mõnda teise lähedal asuvasse varjumiskohta.

Ei sobi ka ruumid, mille seintes on palju läbiviike (nt küttetorustikud ja magistraalid) või mis paiknevad üleujutusohu piirkonnas. Paneelelamute tehnoruumid, kus asub soojussõlm ja torustik, ei ole samuti sobivad. Kindlasti on probleemsed ka puitvahelaega keldrid, mis ei pruugi varingu koormusele vastu pidada.
Lisaks võivad varjumisel osutuda emotsionaalselt probleemseks ka varjumisruumid, kus eksisteerib oht kohtuda närilistega (nt rotid).

Varjendiekspert OÜ näidispakkumine:

Keskmise 1200 m² kortermaja keldri (u 70 m²) kohandamine varjumiskohaks ca 80 inimesele (u 22 korterit hoones) maksab suurusjärgus 15 500–45 000 eurot (km-ta), sõltuvalt tööde mahust ja ruumi seisukorrast.

Töö / Etapp : Hinnavahemik

Ventilatsioon koos paigaldusega : 6 000 - 10 000 €

Avatäited ja läbiviigud : 3 500 - 11 000 €

Pindade tugevdamine ja viimistlus : 3 000 - 15 000  €

Elektri ja valgustuse uuendus : 1 500 - 6 500 €

Planeerimine, varjumisplaan ja kooskõlastused : 1 500 - 2 500 €

‍