Rohelusel kodu ümber on kindel mõju inimese vaimsele tervisele

Kevadel ärkab kõik justkui ellu ning kohe, kui lumi on kadunud, saab pooleli jäänud haljastustöödega uuesti pihta hakata. Ette saab võtta ka uusi projekte, mis koduümbruse paremaks teevad.

Haljastustöödest rääkis Kortermajalehele My Property OÜ projektijuht Aleksei Tretjakov.

Millal saab kevadiste haljastustöödega peale hakata?

Üldiselt hakkavad esimesed tööd pihta kohe pärast lume sulamist ja kui maa on piisavalt kuiv. Tavaliselt alustatakse kevadkoristusega – eemaldatakse talvine liiv, killustik, praht ja kuivanud oksad. Seejärel tulevad juba muru hooldus, põõsaste lõikus ja muud haljastustööd.

Praktikas sõltub palju ilmastikust. Mõnel aastal saab alustada märtsi lõpus, mõnel aastal alles aprillis.

Milliste muredega korteriühistud kõige rohkem pöörduvad?

Kõige sagedamini näeme kahte erinevat olukorda. Vanemate korteriühistute puhul on probleem tihti selles, et hoovil puudub terviklik haljastusplaan ning roheala tuleb sisuliselt uuesti läbi mõelda. See tähendab uute istutusalade, liikumisteede ja puhkealade loomist, mis võib ühistule olla üsna suur investeering.

Uuemate kortermajade puhul on haljastus enamasti juba olemas, kuid probleemiks muutub selle regulaarne hooldus. Arendajate poolt koostatud hoolduskavad näevad ette pidevaid töid – näiteks rohimist, multšikatte korrastamist, põõsaste hooldust ja kastmist. Praktikas tähendab see ühistule püsivat lisakulu, mis on seotud väliterritooriumi igapäevase korrashoiuga.

Kumb on parem – naturaalne või kunstmuru?

Meie kogemuse põhjal eelistavad inimesed siiski naturaalset muru. See jätab loomulikuma mulje ja teeb hoovi visuaalselt pehmemaks ning elavamaks.

Kunstmuru jääb pigem spetsiaalseks lahenduseks – näiteks spordiväljakutele, terrassidele või mõnele väiksemale erialale. Kortermajade tavapäraste haljasalade puhul see üldiselt hästi ei sobi, välja arvatud mõni konkreetne ala nagu näiteks katuseterrass. Lisaks läheb kunstmuru kuumadel suvepäevadel üsna kuumaks ning suuremate kortermajade juures eelistatakse enamasti päris haljastust.

Kas haljastustöid saab teha selliselt, et vihmavesi suunata edasi taimedele, et neid kasta saaks, või pole see soovitatav?

Selliseid lahendusi tehakse kindlasti ja huvi nende vastu kasvab järjest rohkem.

Samas on see pigem individuaalne lahendus, sest süsteem vajab sageli lisavarustust – näiteks mahuteid, filtreid ja pumpasid, et tagada piisav veesurve kastmiseks.

Kortermajade puhul ma seda üldiselt ei soovitaks. Enamasti on olemas ligipääs tsentraalsele veele ning hoovialad ei ole nii suured, et vihmavee kogumise ja kastmissüsteemi rajamine oleks praktiline või majanduslikult põhjendatud.

Kas rohelusel on reaalne efekt inimeste vaimsele tervisele või on see platseebo?

Meie arvates on sellel kindlasti reaalne mõju. Viimaste aastate jooksul räägitakse järjest rohkem sellest, et haljastus ja eriti kõrghaljastus on sama oluline osa linnakeskkonnast nagu teed, valgustus või muu taristu.

Lisaks sellele, et rohelus mõjutab otseselt linna ökoloogiat ja mikrokliimat, aitab see vähendada ka stressitaset, mis on tänapäeva linnainimese jaoks väga suur probleem. Seda on näha ka igapäevaselt – rohelises ja hooldatud hoovis viibivad inimesed rohkem, lapsed mängivad õues ning kogu keskkond tundub rahulikum ja elavam.

Meie kogemuse põhjal ei ole see kindlasti ainult visuaalne efekt või platseebo.

Kuidas paigaldada istumiskohad haljasalale?

Kõige tähtsam on hea asukoht. Pingid võiksid olla kohtades, kus inimestel on päriselt mugav olla – natuke päikest, natuke varju ja võimalusel vaade haljastusele või mängualale.

Praktikas töötavad kõige paremini lahendused, kus istumisalad on seotud liikumisteede ja haljastusega, mitte lihtsalt juhuslikult paigutatud.

Kuhu planeerida laste mänguväljak?

Mänguväljak võiks olla võimalikult hästi nähtav ning samas eemal aktiivsest liiklusest ja parklast.

Samuti võiks läheduses olla istumiskohti vanematele ning võimalusel natuke varju kuumade ilmade jaoks.

Miks on mõned hoovid tühjad, aga teistes on elu?

Meie kogemuse põhjal ei sõltu see ainult rahast või hoovi suurusest. Tegelikult saab peaaegu igast hoovist kujundada meeldiva ja toimiva keskkonna, kui arvestada konkreetse koha eripäradega – päikese, tuule, liikumisteede ja elanike vajadustega. Pigem on probleem selles, et haljasala vajab pidevat hooldust ja ajas täiendamist. Kui hoov jääb aastateks ilma hoolduse ja uuendusteta, siis muutub see kiiresti lihtsalt tühjaks läbikäigu alaks. Kui aga haljastust hooldatakse regulaarselt, lisatakse istumiskohti, taimi või väikseid puhkealasid, siis hakkavad inimesed seda loomulikult rohkem kasutama ning tekibki “elav” hoov.