Enne hoone renoveerimist on vaja ära eeltöö, et teada, millele tööd tehes keskenduda, et lõpptulemus oleks hea ning tööde valmides ei peaks kiiresti vigu lappima hakkama. Lisaks on oluline teada, milliste töödega alustada, kui korteriühistul pole palju vahendeid.

Viljar Puusepp ettevõttest Soojusaudit OÜ selgitas Kortermajalehele, kuidas korterelamut renoveerimist targalt ja nutikalt planeerida.

“Uudsena on nüüd võimalik tuua otsuste tegemisse tehisintellekt. Kaasaegsed digitaalsed tööriistad analüüsivad automaatselt hoone energiamärgist ja annavad soovitusi, kuidas kõige mõistlikumalt renoveerimisega alustada,” ütles Puusepp. 

Need lahendused ei piirdu enam vaid numbrite kuvamisega – tehisaru suudab hinnata, kui suured on igakuised kulud talvel ja suvel, millised tööd toovad kõige kiirema säästu ning milline oleks hoone energiaklass pärast erinevaid uuendusi.  

“See tähendab, et korteriühistu juhatus ei pea enam lähtuma ainult sisetundest või käsitsi arvutatud hinnangutest. Tehisintellekti abil koostatud energiamärgise ülevaade ja renoveerimispass annavad reaalajas, konkreetsete andmete põhjal soovitusi,” ütles Puusepp. 

Tulemus: targemad otsused, lühem tasuvusaeg ja läbipaistvam plaan, kuidas maja samm-sammult energiatõhusamaks muuta.

Energiamärgis: kust alustada?

Energiamärgis annab igale majale ülevaate selle energiakasutusest ja klassist. Kui maja on näiteks E-klassis, tähendab see, et energiakulu ületab riiklikud miinimumnõuded ning kulud on tarbetult kõrged. Energiamärgis.ee portaal võimaldab arvutada:

• kui suured on igakuised kulud suvel ja talvel eurodes,

• milline oleks kulu, kui maja liiguks paremasse energiaklassi.

See teadmine annab aimdust rekonstrueerimise potentsiaalist – kui suur võiks olla igakuine ja aastane sääst. Kui arvud näitavad, et näiteks C-klassi jõudmisel väheneksid kulud kümnete protsentide võrra, saab ühistu juba kindlamalt hinnata, kas investeering renoveerimisse on põhjendatud ja millises mahus seda kavandada.

Korteriühistud, millel on vähem raha, kuid kes soovivad oma maja renoveerida, muutes sellega maja energiasäästlikumaks, peavad tihti planeerima, millistest töödest alustada, millised on prioriteedid ja millega saab oodata. Viljar Puusepp sõnas, et vastus on siin lihtne: esmalt ohutus ja kahjustuste vältimine, seejärel energiasääst, alles siis mugavus ja esteetika.

1. Katus ja vihmaveesüsteemid. Kui need lasevad läbi, tekivad veekahjud ja hallitus, mis võivad olla kordades kulukamad kui remont ise.

2. Küttesüsteem ja soojustus. Siin tekib kõige suurem sääst elanike igakuises rahakotis.

3. Fassaad ja rõdud. Turvalisus ja hoone pikaajaline vastupidavus.

4. Siseviimistlus ja mugavuslahendused. Alles siis, kui maja „süda ja kest“ on korras.

Sama loogika töötab ka hooajaliselt: enne talve tuleb kindlasti korda teha katus, küttesüsteem ja tihendused, kevadesse võib aga planeerida fassaadi- ja rõdutööd. 

Kuidas energiamärgise klassi parandada? Kõige suurema mõju annavad:

• fassaadi ja katuse soojustamine,

• akende ja uste vahetamine,

• soojustagastusega ventilatsiooni paigaldamine,

• ning küttesüsteemi optimeerimine pärast soojuskadude vähendamist.

Puusepa sõnul on need sammud universaalsed nii väiksemate kui ka suuremate ühistute jaoks.

Soojusaudit OÜ esindaja Viljar Puusepa sõnul saab kulusid vähendada ka väikeste sammudega, nt akna- ja uksetihendite lisamine, kütteautomaatika seadistamine ja nutitermostaatide kasutamine, LED-valgustite paigaldamine, tarbetult töötavate seadmete väljalülitamine. Puusepp lisas, et need annavad kiire efekti ja ei nõua suuri investeeringuid. 

EIS ja teised ettevõtted aitavad Eestis asuvatel korterelamutel end energiasäästlikumaks muuta, et hooned vastaksid Euroopa kliimaeesmärkidele. Miks ja kuidas need ühistut puudutavad? Puusepp selgitas, et Euroopa Liit on seadnud eesmärgi, et hooned muutuksid samm-sammult energiatõhusamaks. See tähendab, et tulevikus võivad madala energiatõhususega majad seista silmitsi karmimate piirangute või raskustega laenu ja toetuste saamisel. Ja vastupidiselt, need ühistud, kes alustavad renoveerimist varakult, saavad suurema tõenäosusega ka riiklikku ja Euroopa toetust.

Renoveerimispass

Kui portaalis energiamärgis.ee’s saab ülevaate selle energiakasutusest ja klassist, siis portaalis renoveerimispass.ee, mis on justkui tervikvaade ja teejuht, näitab, kuhu suunas liikuda. Renoveerimispass toob välja konkreetsed meetmed tervikrekonstrueerimiseks: fassaadi ja katuse soojustamine, akende vahetus, küttesüsteemi täiustamine. Lisaks saab ühistu hinnangulised kulud ja energiasäästu.

Etapiviisiline tegevuskava, mida korteriühistud võiksid jälgida: 

1. Soojustus ja katus.

2. Aknad ja uksed.

3. Küttesüsteemide täiustamine.

4. Taastuvenergia lahendused.

Puusepp sõnas, et selline järjekord tagab, et investeering on loogiline ja üks töö ei nulli teise mõju.

Renoveerimispassis kirjeldatakse ka tehniliselt, kuidas töid teha, milliseid materjale kasutada ja milliseid standardeid järgida. See on oluline, sest toetuste ja laenude saamiseks peab ühistu vastama riiklikele normidele.

Üldised kasud on need, kus renoveerimine parandab sisekliimat, vähendab hallituse riski ja suurendab elanike tervist ning mugavust. Samuti pikeneb hoone eluiga ning väärtus kinnisvaraturul kasvab.

Kulud ja tasuvusaeg korterelamu renoveerimisel jääb sageli vahemikku 10–20 aastat, kuid arvestada tuleb, et energia hinnad on tõusutrendis – see lühendab investeeringu tagasi teenimise aega. Lisaks on oluline aspekt ka hoolduskulude vähenemine pärast tööde teostamist. Kui kulude juurde lisada ka spetsialistide kaasamine, nagu projekteerijad, insenerid, arhitektid, energiaaudiitorid ja ehitajad ehk need, kes tagavad, et töö tehakse õigesti ja kvaliteetselt, siis kasvab koos kvaliteediga ka kulud. Kuid Viljar Puusepa sõnul on professionaalide kaasamine oluline, et tööd õnnestuksid maksimaalselt hästi. 

Korterelamu renoveerimine pole ainult kulu, vaid investeering, mis vähendab igakuiseid arveid, parandab elanike mugavust ja tõstab kinnisvara väärtust. Energiamärgis annab esimese ülevaate, kui kaugel on maja tänastest nõuetest, ning kalkulaatorid aitavad hinnata kulusid ja säästu. Renoveerimispass aga juhib samm-sammult, millised tööd teha ja mis järjekorras.

Ühistu suurimad vead on sageli lühinägelikkus ja tööde tegemine juhuslikus järjekorras. Kui aga alustada ohutusest, seejärel energiasäästust ja lõpuks mugavusest, on lõpptulemus majanduslikult otstarbekas ja kestlik.

Väiksematel ühistutel on eelis kiiremate otsuste ja paindlikkuse poolest, suurematel aga tugevam läbirääkimisjõud ja parem ligipääs laenurahale. Mõlemal juhul kehtib üks reegel: kõige targem renoveerimine on terviklik renoveerimine.

5 asja, mida teha enne talve

1. Kontrolli ja paranda katus ja vihmaveesüsteemid, et vältida lekkekahjusid.

2. Tee küttesüsteemi hooldus ja reguleerimine, et soojus jõuaks kõikidesse korteritesse ühtlaselt.

3. Lisa akna- ja uksetihendid, mis vähendavad koheselt soojakadu.

4. Kontrolli ventilatsiooni toimimist, et vältida niiskust ja hallitust.

5. Vaata üle trepikoja ja keldri aknad/uksed, kust külm sageli sisse pääseb.