Vingugaas on üks ohtlikumaid ohte koduses elukeskkonnas, sest see on värvitu, lõhnatu ja nähtamatu. Inimene ei pruugi selle olemasolu enne märgata, kui sümptomid – peapööritus, iiveldus, väsimus või teadvusekaotus on juba tekkinud. Vingugaasi teke on enamasti seotud gaasiseadmete ebapiisava ventilatsiooni, vale paigalduse või hooldamata küttesüsteemidega.

Just seetõttu on vingugaasiandur eluruumides, kus kasutatakse gaasiveesoojendit või gaasikütteseadet, kohustuslik. Tegemist on lihtsa ja suhteliselt soodsa seadmega, mis annab varakult märku ohtlikust olukorrast ning võimaldab reageerida enne, kui tervis või elu satub ohtu. Paraku näitab praktika, et andurite olemasolu ja toimivus ei ole Eestis endiselt iseenesestmõistetav.

Alates 1. jaanuarist 2018 on Eestis kohustuslik paigaldada vingugaasiandur kõikidesse eluruumidesse, milles asub korstnaga ühendatud gaasiseade. Eelkõige on sellisteks gaasil töötavad veesoojendid ja gaasikatlad.

Alates 2022. aasta algusest on vingugaasiandur kohustuslik ka hoonetes, kus on puuküttega ahi, kamin, pliit või muu tahkekütteseade, mis võib põhjustada vingugaasi teket.

‍

TTJA kontroll: olukord Tallinnas on murettekitav

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) viis 2025. aasta lõpus Tallinnas läbi gaasiohutuse kontrolliprojekti, mille käigus kontrolliti kaheksat kortermaja ja kokku 431 korterit. Kontrolli tulemusel vastas kehtivatele nõuetele vaid 51% kontrollitud eluruumidest, mis näitab, et gaasiohutus on paljudes kodudes endiselt tõsine probleem.

Kontrolli käigus hinnati gaasiseadmete töökorda, õhuvarustust ja ventilatsiooni, torustike ning ühenduste tihedust, samuti vingugaasiandurite olemasolu. Tulemused näitasid, et Tallinna korterites esineb rohkelt gaasilekkeid, ebapiisava või puuduva ventilatsiooniga ruume ning sobimatute materjalide kasutamist gaasipaigaldistes.

TTJA tehnikaosakonna nõuniku Priit Poschlini sõnul ei ole olukord gaasiveesoojenditega korterites viimastel aastatel paranenud. Jätkuvalt esineb juhtumeid, kus gaasiseadmed on paigaldatud liiga väikestesse vannitubadesse või isegi kinnistesse kappidesse, kus puudub põlemiseks vajalik õhu juurdevool. Samuti tuvastati valest materjalist suitsutorude ja survevoolikute kasutamist, mis viitab omavolilistele ja ebapädevatele paigaldustele.

Ühes korteris tuvastati näiteks olukord, kus gaasiveesoojendi oli paigaldatud kinnisesse kappi ilma vajaliku ventilatsiooniavata ning mitmed ühendused lekkisid gaasi. Sellised puudused kujutavad endast otsest ohtu elanike tervisele ja elule.

Vingugaasiandurite puudumine süvendab riske

Eriti murettekitav on asjaolu, et vingugaasiandur oli paigaldatud vaid 60% kontrollitud korteritest, mis on varasemate aastatega võrreldes halvem tulemus. Arvestades, et andur on kohustuslik ning sageli viimane kaitseliin õnnetuste ennetamisel, näitab see selgelt vajadust suurema teadlikkuse ja järelevalve järele.

TTJA rõhutab, et ruumides, kus paikneb gaasiseade, peab olema tagatud piisav ventilatsioon. Hapnikuvaeguse korral tekib põlemisel vingugaas, mis on äärmiselt mürgine. Samuti peavad kõik gaasipaigaldiste torud, voolikud ja suitsutorud olema spetsiaalselt gaasiseadmete jaoks ette nähtud – muuks otstarbeks mõeldud, kuigi sarnase välimusega materjalide kasutamine ei ole lubatud.

Vastutus ja regulaarne kontroll

TTJA tuletab meelde, et eluruumi gaasipaigaldis tuleb lasta pädeval isikul kontrollida vähemalt iga nelja aasta järel ning korstnat peab sama sagedusega puhastama kutsetunnistusega korstnapühkija. Nõuetele mittevastavat gaasipaigaldist ei tohi kasutada enne, kui kõik puudused on kõrvaldatud. Puuduste kõrvaldamise ja korduskontrolli tellimise eest vastutab eluruumi omanik.

Üle Eesti kontrolliti 2025. aastal kokku 18 682 gaasipaigaldist, millest nõuetele vastas 78,7%. See näitab, et Tallinna tulemused jäävad riigi keskmisest märkimisväärselt maha ning vajavad senisest suuremat tähelepanu nii elanike, ühistute kui ka omavalitsuste tasandil.

Kasutatud allikas: TTJA kontrollis Tallinna korterites gaasiohutust

Loe ka artiklit Gaasipaigaldiste lekete põhjuseid on mitmeid