Lenderi maja — see on nimi, mida Tallinnas teatakse hästi. Tegemist on unikaalse puithoone tüübiga, mis tekkis 20. sajandi alguses vajadusest kiiresti ja odavalt majutada kasvavat töölisklassi pealinna laienevates eeslinnades. Nime on see majatüüp saanud Tallinna linnapea Voldemar Lenderi järgi, kes oli üks esimesi kohalikke juhte, kes linnaplaneerimises seadis eesmärgiks kodanike elamistingimuste parandamise.  

Kes oli Voldemar Lender?

Voldemar Lender (1876–1939) oli Eesti insener ja poliitik, kes oli Tallinna linnapea aastatel 1906–1913. Teda peetakse esimeseks eestlasest Tallinna linnapeaks, kes tõi linnavalitsusse tugeva rahvusliku ja sotsiaalse dimensiooni. Tema ametiajal hakati rohkem tähelepanu pöörama linna sotsiaalsetele probleemidele, sealhulgas elamispinna puudusele. Just Lenderi ametiajal hoogustusid tööliselamute ehitusprojektid, mis pidid leevendama pealinna kasvava rahvastiku eluasememuret.

Mis on Lenderi maja?

Lenderi majad on valdavalt kahekorruselised puitelamud, millel on lihtne sümmeetriline plaan, viilkatusega katus ning tagasihoidlik, kuid esteetiline fassaad. Tavaliselt paikneb hoone keskel trepikoda, kust pääseb korteritesse, mis olid mõeldud mitmele perekonnale. Mõnes majas oli ka äripind või tööruum, näiteks väikepood või töökoda.

Majade tüüplahendus ei tulnud ainult linnavalitsuselt, vaid kujunes koostöös kohalike puuseppade, ehitusettevõtjate ja projekteerijatega. Kuigi tegu oli säästliku lahendusega, ei tähendanud see kvaliteedi ohverdamist – Lenderi majad olid hästi läbimõeldud ja kestnud paljuski tänaseni.

Millal ja kus neid ehitati?

Lenderi majade ehitusperiood ulatub umbes aastatesse 1900–1914, mil Tallinnas toimus tööstuse ja rahvaarvu kiire kasv. Peamised piirkonnad, kuhu Lenderi majad kerkisid, olid Kalamaja, Pelgulinn, Kassisaba ja Uus Maailm. Nendes linnaosades oli palju vaba maad ja elamukinnistute jagamine väiksemateks kruntideks võimaldas rajada tihedalt, kuid siiski elamiskõlblikult.

Näiteks Kalamajas, millel oli tugev töölis- ja meremeheasumina ajalugu, sai Lenderi majade ehitamisest norm. Samuti leidub Lenderi tüüpi maju Mustamäe ja Kopli piirkondades, ehkki vähemal määral.

Lenderi majade tähtsus tänapäeval

Tänapäeval on Lenderi majad väärtuslik osa Tallinna arhitektuuripärandist. Need kajastavad töölisklassi eluolu sajanditaguses Eestis ja peegeldavad esimest katset luua kohaliku elanikkonna jaoks terviklikku ja inimsõbralikku elukeskkonda. Paljusid neist majadest on renoveeritud või restaureeritud, säilitades algupärase ilme ja konstruktsiooni.

Kultuuriväärtuslikena on paljud Lenderi majad kantud muinsuskaitse nimekirja, ning nendega seotud piirkonnad – eriti Kalamaja – on muutunud hinnatud elupiirkondadeks.

Lenderi majad pole vaid hooned – need on osa Eesti linnaehituslikust mälust ja identiteedist. Voldemar Lenderi visioon sotsiaalselt õiglasemast Tallinnast elab edasi nende puumajade tänavapiltides. Nii nagu Tallinn on arenenud, on ka need majad ajaga muutunud, ent säilinud oma olemuses: kodudena, kus elul on lugu.