• Keldriruume võiks muuta sotsiaalruumideks, mitte vaid varjumispaikadeks.
• Ühisruumid võivad parandada naabrite suhteid ja lihtsustavad ühistu juhtimist.
Viimase paari aasta jooksul on palju räägitud sellest, kuidas paneel- ja kortermajades võiks vähe kasutatavad ruumid, eriti keldrikorruse, muuta varjumispaigaks, kui selleks peaks riigitasemel vajadus tekkima. Aga põhjanaabrite näitel võiks need ruumid hoopis sotsiaalruumideks kujundada.
Teada on, et eestlane ei ole väga sotsiaalne ja uute inimestega tutvuma kippuv rahvas. Selle asemel püütakse hoida olla omaette, suhelda vaid end pere- ja sõpruskonnaga ning kui naaber peakski koridoris vastu tulema, siis pööratakse ots ringi ja põgenetakse tagasi kaitsva nelja seina vahele.
Aga ometi on meie põhjanaabrid erinevad. Kuigi me olime aastatuhandeid tagasi ühest hõimust ja me jagame nendega siiamaani keeleliselt palju sarnasusi, siis on nemad omavahel suheldes rohkem avatud kui meie, eestlased. Asudes soomlastega geograafiliselt samas piirkonnas, siis on nende välispoliitilised ohud meie omadega sarnased. Kuigi neil võttis aega, et NATO-ga liituda, siis oleme me nüüd peale ÜRO ja Euroopa liidu ka nendega samas rahvusvahelises organisatsioonis.
Lisaks sellele on soomlased võtnud ette oma vanad paneel- ja kortermajad, et nende elutingimusi elanike jaoks parandada, kuid lisaks on tehtud ka samme, et omavahelisi suhteid parandada. Üle-Soome on palju kortermaju, kus ühiskasutatavad ruumid nagu kelder on saanud uue hingamise ning kus peale panipaiga saab majarahvas tulla kokku ja erinevaid mänge mängida (lauamängud, kaardimängud, piljard, mälumängud jne), mõnesse kohta on loodud ka raamatukogud koos vaikse lugemisnurgaga, ning, nagu soomlastele omane, leiab sealt ka saunaruumid. Saunasid on ka eestlased enda elamisse rajanud, aga need jäävad pigem privaatkasutusse.
Naabrid, kes käivad omavahel rohkem läbi, suhtlevad omavahel tihedamalt ning üksteisele jagatakse enda elamisega seotud muresid. Seega, kui tulevikus on vaja arutada või teha mingi otsus maja renoveerimise või hoolduse osas, siis ei ole otsuse tegemine enam nii raske.
Paljud korteriühistujuhid Eestis teavad, kui raske on majaelanikke isegi tavaliseks koosolekuks kokku kutsuda, et maja arengust ja tulevikust rääkida. Ja siis kui on vaja otsustada, kas ja kui palju laenu ning mis perioodiks võetakse, siis ei saada vajalikul hulgal inimesi kokku ning hääletamine tuleb taas edasi lükata. Heal juhul paariks nädalaks, halvimal juba mitmeks kuuks.
Majaelanike omavaheline nii-öelda võõras-võõras suhtumine muudab korteriühistu juhtimise raskeks ning majas on raske midagi ära teha. Aga kui majja luua võimalused, kuhu elanikud saavad igal ajal kokku tulla, et omavahel suhelda või niisama aega veeta, siis võivad siiamaani külmad suhted muutuda paremaks.
Soome väljaanne Pihaparlamentti kirjutas möödunud aasta 18. augustil, et korteriühistu ühised ruumid on nagu iga kortermaja elutoad, kus elanikud saavad kokku tulla, et koos naabritega õhtuid veeta või ühiseid üritusi organiseerida. Lisaks võimaldavad need väikestest linnas asuvates korteritest välja astuda ning erinevate hobidega tegeleda. Väljaande sõnul suurendavad funktsionaalsed ühisruumid elanike vahelisi suhteid ja ka kinnisvara hinda. Näiteks võimaldab avatud ühisrõdu majaelanikel suvistel päevadel kodust lahkumata head ilma nautida või on võimalik ühises pesuruumis riideid pesta, kui korteris pole pesumasina jaoks piisavalt ruumi.
Hea sotsiaalruum on funktsionaalne ning pakub elanikele, kellel on erinevad soovid, võimalusi enda vajadusi täita. Kuid nende ruumide olemasolu eeldab ka täiendavat koostööd (saunaruumide puhul graafiku järgimine) ning nende ruumide puhastamist, et kõigil oleks mugav olla.
Tallinna linnaplaneerimise ameti arendusosakonna kommunikatsiooni ja kaasamise projektijuht Angelika Lebedev sõnas, et kuigi linn soovitab kohandada keldris üks ruum varjumiskoha nõuetele vastavaks, et seda saaks majaelanikud ohu korral varjumiseks kasutada, siis tõepoolest saaks sama ruumi rahuajal kasutada ühisruumina sotsiaalseks suhtlemiseks, korteriühistu koosolekuteks ja muuks ühistegevuseks.
“Oluline on silmas pidada, et praeguse kava kohaselt tuleb ruum varjumispaigaks kohandada 72 tunni jooksul pärast eelhoiatust, mis riigi poolt antakse. See võib tähendada liivakotte akende ette, lisaposte lagede tugevdamiseks ja muud sellist,” rõhutas Lebedev.
Tallinna linnal on oma varjumise kava väljatöötamisel ja selle eest vastutab Munitsipaalpolitsei Amet. Linnaplaneerimise Amet annab eelinfot ja soovitusi ameti loamenetlustes ja projekteerimise lähtetingimustes.
Neljapäeva hommikul käis “Terevisioonis» saates rääkimas siseministeeriumi elanikkonnakaitse osakonna nõunik Mari Tikan, kes sõnas, et siseministeerium saatis vabariigi valitsusele hädaabiolukorra muutmise eelnõu, kus ühe osana on soov reguleerida varjumisega seonduvat.
“Kui me räägime konkreetselt olemasolevates kortermajadest, siis on meil tõesti plaan seal selline, et kortermajad, mis on suuremad kui 1200 ruutmeetrit, teeksid varjumisplaani,” sõnas Tikan.
Varjumisplaani koostamine annab ühistule võimaluse läbi mõelda, kuidas nende maja elanikud ohu korral leiaksid varju. Plaani koostamine peaks võtma ministeeriumi kohaselt kaks ja pool aastat pärast seaduseelnõu vastu võtmist.
Mari Tikani sõnul on Eestis 9500 kortermaja, mis on suuremad kui 1200 ruutu, ja nemad peaksid varjumisplaani koostama, aga muidugi võivad seda teha ka teised.
Uus siseminister võttis sel nädalal vastu ka eelnõu muudatuse, mille kogumaksumus on 1,3 miljonit eurot, ning selle kohaselt saab korteriühistu varjumisplaani koostamisel tasuta generaatori, mida kasutada elektrikatkestuste korral, ning võimalik toetuse määr korteriühistu kohta on 10 000 eurot.
Päästeameti soovitused korteriühistutele kriisi korral:
