• Suur osa nõukogudeaegsetest rõdudest on ohtlikus seisus.
• Omavoliline rõduehitus rikub ohutust ja seadusi.
Umbes kümme aastat tagasi uuriti Eestis 1960.–1990. aastatel ehitatud korterelamute rõdude ohutust ning avastati, et 87% rõdudest esines puudusi. Praeguseks on rõdude seisukord paljudes hoonetes veelgi halvenenud, põhjusteks vanus, kehv ehituskvaliteet ja hoolduse puudumine.
TTJA hinnangul on probleemseid rõdusid rohkem, kui ametlikult teada.
Peamised ohud on roostes või lagunenud kinnitused, valed materjalid ja puudulik ehitus. Kuna rõdupaneelid võivad kaaluda kuni tonni, on varinguoht tõsine.
Rõdude seisukorra eest vastutab korteriühistu. Kui probleemid muutuvad tõsisemaks, tuleb vajadusel tellida audit ja hoolitseda selle eest, et rõdud oleksid ohutud. Kui aga teadaolevaid kahjustusi ei parandata ja juhtub õnnetus, siis kindlustus kahjusid tavaliselt ei hüvita. Kindlustus ei käsitle hooletusse jäetud probleeme ootamatu juhtumina.
Omavoliliselt muudetud rõdud
Tallinnas Lasnamäel, Õismäel ja mujal Eestis on päris palju kortermaju, kus inimesed on omal algatusel rõdud kinni ehitanud – pannud ette aknad, teinud soojustuse ja sulgenud kõik avad. Tihti tehakse seda selleks, et korteris oleks soojem ja rõdu tunduks nagu lisatuba. Aga paljud ei teadvusta endale, et selline ümberehitus võib tuua kaasa terve hulga probleeme.
Kui rõdu täielikult kinni panna, kaovad sellega ka vajalikud õhuavad, mille kaudu on majas seni õhk liikunud. Vanemates kortermajades on rõdud sageli osa kogu maja loomulikust ventilatsioonist. Kui see süsteem katkestada, ei liigu õhk enam korralikult ja niiskus jääb kinni. Tulemuseks võib olla hallitus korteris, rõdul või isegi kogu maja välisseinas. See ei kahjusta ainult tervist, vaid võib rikkuda ka elamistingimused.
Kui rõdu on valesti või lohakalt soojustatud, tekib sinna sageli kondensaat – õhuniiskus, mis jahtub ja muutub veeks. See vesi võib imbuda seintesse ja fassaadimaterjalidesse ning hakata seal vaikselt oma tööd tegema. Aja jooksul võib niiskus põhjustada hallitust, kahjustada konstruktsioone ja isegi lagundada betooni – eriti ohtlik on see siis, kui armatuur, ehk sees olev metall, roostetama hakkab.
Lisaks sellele võivad omavolilised ehitused rikkuda ka tuleohutusreegleid. Kui rõdu on muudetud ilma läbimõeldud projektita, võib juhtuda, et tule leviku tõkked ei tööta enam või et pääseteed, mida hädaolukorras on vaja kasutada, on osaliselt blokeeritud. See võib takistada inimeste kiiret evakueerimist või tuletõrje tööd. See juhtudel, kui on kinni pandud esialgsed tuletõrje luugid ja kaotatud redelid, näiteks üheksakordsetel majadel.
Samuti muutub rõdu kinniehitamisega maja välisilme. Eestis on selleks vaja taotleda luba – nii korteriühistult kui ka linnavalitsuselt, kui muudetakse hoone välisilmet. Kui seda ei tehta, on tegu seaduserikkumisega, sest iga suurem muudatus fassaadis on osa kogu maja väljanägemisest ja mõjutab ka naabreid.
Kui rõdu soojustus pole tehtud õigesti, võivad tekkida ka külmasillad – kohad, kus soojus pääseb hõlpsalt välja. See tähendab, et korter võib muutuda külmemaks ja küttearved hoopis suureneda. Halvasti tehtud soojustus võib hakata ka seestpoolt hallitama.
Kõigele lisaks on ka oht, et linnavalitsus saab sellisest omavolilisest ehitusest teada ja nõuab rõdu taastamist endisesse seisukorda. Omanik peab siis kõik oma kuludega tagasi tegema – ehk lammutama kinni ehitatud osa ning taastama algse välimuse. Ja lisaks võib selle eest määrata ka rahatrahvi.
Korteriomanike osalus
Rõdude eest vastutab juriidiliselt korteriühistu, sest need on osa hoone ühistest osadest.
Kui rõdul ilmnevad kahjustused, peaksid korteriomanikud, kes rõdu kasutavad, sellest ühistule teada andma. Praktikas võib aga juhtuda, et omanikud ei märka probleeme või ei pea neid oluliseks, ja ühistu ei reageeri õigeaegselt. Nii võivad vajalikud tööd jääda tegemata ja olukord halveneda. Et kõik sujuks, peab toimima koostöö – ühistu tegeleb vajalike tööde korraldamisega ja elanikud jagavad infot ning osalevad otsustes.
Korteriühistu vastutus
Kui korteriühistul tekib kahtlus, et rõdud võivad olla ohtlikus seisukorras, kutsutakse tavaliselt kohale spetsialistid, kes teevad erakorralise auditi. Kui auditis ilmneb, et rõdud kujutavad ohtu, piiratakse ajutiselt juurdepääs nii rõdule kui ka selle all asuvale alale. Edasi plaanitakse juba püsivamad lahendused, näiteks remont või rõdude täielik väljavahetamine. Kohalik omavalitsus võib sellises olukorras anda nõu, suunata toetuste või rahastusvõimalusteni. Samal ajal hoitakse elanikke kursis, et nad teaksid, mis toimub ja miks see vajalik on.
Korteriühistu põhikirjas võivad olla täiendavad sätted, mis käsitlevad muutusi hoones, sealhulgas rõdude, fassaadi või teiste ühiskasutuses olevate osade ümberkujundamist. Põhikiri võib täpsustada, et kõik muudatused peavad olema kooskõlastatud ühistu juhatusega ja et omavoliline ehitus või muudatused on keelatud.
Kui korteriomanik ei ole järginud neid nõudeid, saab korteriühistu nõuda, et muudatused taastataks esialgsesse seisukorda ning vajadusel võtta õiguslikke meetmeid, et kaitsta teiste korteriomanike huve ja tagada hoone ohutus.
Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 30 lg 2 annab korteriomanikule õiguse nõuda, et kaasomandi eset kasutataks seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja korteriühistu põhikirja kohaselt. Kui korteriomanikud on rõdud kinni ehitanud ilma selleks õigust omamata võivad nii korteriomandite omanikud kui ka korteriühistu nõuda endise olukorra taastamist.
Soovitused korteriühistule korrektseks toimimiseks:
