Advokaadibüroo Lindeberg juhtivpartner Keijo Lindeberg selgitas, millised on mõned tavalisemad vead, mis korteriühistud teevad ja mis on viinud erinevad osapooled ka kohtusse.

Korteriühistusid juhivad tavalised aktiivsemad majaelanikud, kus tahavad majas elu edasi viia, muuta maja modernseks ning teha elu mugavaks. Töö ei tundu kõrvalt vaadates olevat väga keeruline, seega ei võeta endale aega, et end seaduse ja muu juriidikaga kokku viia.
Seetõttu tekivad olukorrad, kus korteriühistu vastuvõetud otsused on tühised või juhtumiga minnakse kohtusse.

“Selliseid probleeme on väga palju,” sõnas Lindberg advokaadibüroo juhtivpartner ja vandeadvokaat Keijo Lindeberg Kortermajalehele.  

“Kõige levinumad probleemid seonduvad üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisega,” lisas vandeadvokaat.  

Lindeberg tõi näidetena välja, et kui juhatus kutsub koosoleku kokku, et majas edasist toimuvat arutada, siis teavitatakse koosolekust elanikke liiga vähe ette, ning kõikidele korteriomanikele ei saadeta kutset.

Siis on probleemid ka kvoorumi tuvastamisega ehk kas omanikud ise ei tule kohale ega nad pole ka nt üürnikule või kellelegi kolmandale andnud volikirja, mis lubaks tal koosolekul olla. Seetõttu ei saa ilma volikirjata inimesed hääletada ja kui nad ka hääletavad, siis nende
häält ei tohiks lugeda. Samuti rikutakse põhikirjas ja seaduses sätestatud häälteenamuse nõudeid. See tähendab üldiselt seda, et ühistu teeb otsuse nende inimeste häälte järgi, kes on koosolekule kohale tulnud ja neid inimesi võib olla vähem kui pool, kui tegelikult korteriühistusse kuulub.

“Vähem, kuid siiski, on ka sisulisi vaidlusi,” lisas vandeadvokaat Lindeberg. “Näiteks võetakse vastu otsus, mis kahjustab väiksemate korterite omanike õigusi ja teatud juhtudel on sellised otsused tühised,” ütles Lindeberg. Eeltoodud vaidlused ongi kõige levinumad. Kui ignoreeritakse seaduses või põhikirjas sätestatut, siis on need otsused ka tühised või kehtetud,” lisas ta.

Palju tuleb ette ka juhtumeid, kus korteriomanikud arvavad, et nad võivad enda omandis teha erinevaid ehitus- või remonditöid, kuid tegelikult seda teha ei tohi.

“Kõige probleemsemad on ehitustööd, millega muudetakse hoone välisilmet. Näiteks õhksoojuspumpade või kliimaseadmete paigaldamine hoone fassaadile,” ütles vandeadvokaat Lindeberg.  

Sellisel juhul võib selle eemaldamise nõude esitada nii kohalik omavalitsus kui ka korteriühistu.


Samuti on probleeme kandvate seinte eemaldamisega ilma teiste korteriomanike nõusolekuta. Ekstreemsematel juhtudel on see toonud kaasa kogu hoone vajumise. “Seega lisaks õiguslikele probleemidele on ilmnenud ka tõsised ehituslikud probleemid,” tõi välja vandeadvokaat
Keijo Lindeberg.

Keijo Lindebergi peamised töövaldkonnad on äri-, ühingu- ja lepinguõigus, samuti on ta Eesti Advokatuuri äriõiguse komisjoni liige ja Eesti Kindlustusseltside Liidu kindlustuslepitaja. Advokaadina on tal rohkelt kogemusi vaidluste lahendamisel nii kohtuväliselt kui kohtumenetlustes. Keijo Lindeberg tegeleb ka meditsiiniõigusega, samuti on ta Tallinna Tehnikaülikoolis meditsiiniõiguse õppejõud. Lisaks äriühingute nõustamisega tegutseb Keijo Lindeberg aktiivselt mittetulundusühingute ja korteriühistutega seotud küsimuste ja
vaidlustega. Ta on aastaid osalenud lektorina Eesti Korteriühistute Liidu korraldatud koolitustel.