LHV on Eesti kapitalil põhinev pank, mis aitab korteriühistutel leida sobiva viisi hoonesse investeerimiseks, et elukeskkond paraneks ja kasvavad kulud ei muutuks elanikele koormavaks.

Varem või hiljem vajab iga kodu renoveerimist – aastakümnete jooksul on ilmastiku mõjul muutunud nii maja konstruktsioonid, katus kui ka seinad, mis omakorda vähendab hoone energiatõhusust ja turuväärtust.

Hoone energiasäästlikumaks

LHV ärilaenuhalduri Kristi Liivi sõnul on laenu klient ühistu, kes soovib panustada oma maja ja ümbritseva korda tegemisse ja kestmisesse.  

“Meie LHV Pangas oleme võtnud südameasjaks pakkuda korteriühistutele laenu sõltumata nende asukohast ehk meil ei ole piirkondi, mis oleksid täiesti välistatud,” ütles ta.  

Aga siin on ka konks: “Tuleb tunnistada, et sellest hoolimata ei ole meil võimalik anda laenu päris kõigile ühistutele. Peame siiski kriitiliselt hindama näiteks piirkonna arenguvõimalusi ja ka rahvastiku liikumist asukohas – kas on tühje kortereid, millised on töökohad ja ümbritsev infrastruktuur jms.” 

Ausus on siinkohal esmatähtis. On oluline, et kuigi soov aidata on olemas, siis ei ole mõistlik lootuseid tõsta korteriühistutel, kes teavad, et nende olukord pole kiita. See ei ole kriitika, vaid reaalsus, millega peab tegelema. Sellises olukorras peab ühistu omakeskis hoonega natuke tööd tegema, et tulevikus olla seal, kus on võimalik laenu saada. “On piirkondi, kus meie teadmistest jääb väheks ja meil ei ole võimalik sinna laenu anda. Aga siin tuleb appi riigi tugi EIS-i otselaenu näol, mida kindlasti soovitame ka kaaluda,” rõhutas Liiv.

‍

‍
LHV pakub korteriühistu laenu kõikideks ühistuga seotud töödeks alates energiatõhususe projektidest, renoveerimis- ja ehitustöödest kuni parklate, puukuuride ja piirdeaedade ehitamiseni. Laenuga saab tasuda ka renoveerimise projekteerimise ja muude töödega seotud kulude eest. Minimaalne laenusumma on 20 000 eurot, maksimum sõltub juba ühistu maksejõust.  

LHV poole saavad pöörduda kõik korteriühistud, olenemata nende seisukorrast, et renoveerida ajale hambusse jäänud hooneid, kuid ka hooneid, mida soovitakse muuta veel energiasäästlikumaks või on soov hakata päikesepaneelide abil ise oma energiat tootma. Kinnisvaramaakleritega suheldes tuleb välja, et elanikud soovivad majade juurde ka elektriautode laadimisjaamu ning rohelisi puhkealasid. Kui kinnistul on selleks ruum olemas, siis see on miski, milleks on ka võimalik korteriühistu laenu kasutada.  

Tavaliselt on kortermajade puhul vajalikud tööd pigem suured ja kallid, mis tähendab, et ühistul ei ole omal piisavalt raha, et kõiki vajalikke töid kohe teha ja ka korteriomanikud ei pruugi saada vajalikku summat koos kohe panustada. Korteriühistu laen on mõeldud ühistu üldkasutatavate pindade korrastamiseks ja majakarbi remondiks, hoolduseks ja renoveerimiseks. Laenu võtmine võimaldab teha maja korda ühe ehituse käigus. Korras maja aga annab elanikele paremad elutingimused ja tõstab kinnisvara väärtust. 

‍

Pank on partner

On olemas korteriühistuid või ühistu juhte, kes ei tea, kuidas renoveerimisprotsessiga algust teha, aga sealkohal saavad aidata erinevad kinnisvarahaldurid, kes Eestis tegelevad, või EIS-i tehnilised konsultandid. Nemad saavad abiks olla planeerimisel ja eeltöödel, aga ka eelarvestamisel. Pank saab appi tulla tööde planeerimise etapis korteriühistutele vajaliku laenusumma kalkulatsioonide tegemisel – kas ja kui pikaks ajaks on võimalik laenu võtta? Milliseks kujuneb kuumakse ja korteri igakuine tuleviku ruutmeetri makse? Kas laenu on mõistlik võtta 20 või 30 aasta graafikuga? Milline üldse on maksimaalne laenusumma ühistu jaoks? Need on olulised küsimused, millele on vastust vaja. See aitab nii panka kui korteriühistut, sest 30 aastat on pikk aeg, mille jooksul võib palju juhtuda, ning igasugune stabiilsus ning ette ennustatavaid aspekte on oluline teada.

“LHV roll ongi olla ühistule laenu võtmise protsessis pidevalt partneriks, kellelt küsida, võimalusi arutada ja kellele toetuda, kui päris kindel ei ole, millised peaksid olema järgmised sammud. Juhendame iga korteriühistu läbi laenu taotlemise ja väljamaksete protsessi nõustades ühistu esindajaid kogu protsessi vältel,” lubas Kristi Liiv.

Laenu võttes ei ole korteriühistu esmaseks eesmärgiks suurendada maja väärtust, seega ei arvuta pank ei enne ega pärast renoveerimistöid maja väärtust. See on sekundaarne. Primaarne eesmärk on saavutada renoveerimise tulemusel võimalikult suur energia kokkuhoid võrreldes senise energia kasutusega. Tulenevalt näiteks täisrenoveerimise töödest on väga tõenäoline, et iga korteri väärtus ostu-müügi tehingu puhul on suurem, kui see oleks ilma renoveerimistöid ette võtmata. See näitab, et kui panustada ühte aspekti, siis tuleb kasu ka teistes aspektides.

Soovitav laenusumma kujuneb vastavalt sellele, milliseid töid ühistus soovitakse teha. Kui soovitud tööde nimekiri on kokkulepitud, siis on aeg pöörduda panka, et saada teada ühistu jaoks maksimaalne laenusumma (näiteks täisrenoveerimise puhul) ja võtta hinnapakkumised  ehitajatelt. Kui need kaks on teada, siis saab hakata vaatama, kas soovitud tööd on ühistule jõukohased ja kas on võimalik saada laenu kõikide tööde tegemiseks.
Erinevalt konkurentidest ei eelda LHV pank laenu võtmisel ühistupoolse omafinantseeringu olemasolu. 

Tavaliselt on juba ühistus suuremad või väiksemad reservid kogutud, mille puhul soovitatakse need vahendid jätta esialgu reservi, et nendest rahadest finantseerida võimalikke täiendavaid või ettenägematuid kulusid. LHV Pank teab, et ootamatuid kulusid tuleb alati ette, eriti vanemates majades, kuid avariid ei ole välistatud ka uusarendustes.  

‍

Hoone väärtuse muutmine 

Kuidas aga võib renoveerimislaen hoone väärtust suurendada? Siinkohal näitlik arvutuskäik laenu soovi kohta. Oluline on teada, et igale ühistule tehakse kindlasti personaalne laenupakkumine ja ei ole sellist asja nagu tüüpprojekt või -pakkumine. 

- korterite arv: 20

- remondifondi alune pind: 1113,2m2

- üle 30ne päeva võlglaste arv: kuni 10%, eelduslikult puuduvad

- olemasolevad krediidikohustused: puuduvad

- energiatarve sääst vähemalt 30% või saavutatav energiamärgis B

Esmase info põhjal saadakse pakkuda järgmisi esialgseid laenu tingimusi:

Laenusumma:                          kuni 450 000 eurot

Laenu intress:                          1,29% + 6 kuu euribor (hetkel on euribor 2,10%)

Laenu tähtaeg:                        20 aastat

Lepingutasu:                            1500 eurot

Kuumakse:                               ~2584,45 eurot; juhul kui euribor peaks veel 2% tõusma, siis ~3067,60 eurot

Omafinantseering:                   ei ole nõutud

Väljamakse periood:                12 kuud

Tagatis:                                     nõudeõiguse pant ühistu liikmete vastu

Minimaalne nõutav remondifondi makse on 2,67 eurot/m2 (sh reserv 15%), keskmise korteri kuine remondifondi makse oleks ~149 eurot.

Laenusumma:                           kuni 600 000 eurot

Laenu intress:                           1,29% + 6 kuu euribor (hetkel on euribor 2,10%)

Laenu tähtaeg:                         30 aastat

Lepingutasu:                            1980 eurot

Kuumakse:                               ~2657,56 eurot; juhul kui euribor peaks veel 2% tõusma, siis ~3365,44 eurot

Omafinantseering:                   ei ole nõutud

Väljamakse periood:                12 kuud

Tagatis:                                     nõudeõiguse pant ühistu liikmete vastu

Minimaalne nõutav remondifondi makse on 2,75 eurot/m2 (sh reserv 15%), keskmise korteri kuine remondifondi makse oleks ~152 eurot.

Uus kaunis kodu

LHV-l on palju näited, kus nendelt saadud laen on maja miljööd ja esteetikat muutnud. Muutust ei saa alati rahas arvestada, sest muutused võivad olla elanike jaoks subjektiivsed. Kellele meeldib maja uus välimus, kellele on kasulik puukuur, kes saab rohkem kasu parkimismajast, kelle jaoks on tähtsad elektriautode parkimisjaamad jne. 

Üks näide renoveerimislaenu kasulikkusest on Viljandis aadressil Pikk 14. Siinkohal korteriühistu enda kirjeldus: “Tänu LHV-le oleme saanud ühe 200 aasta vanuse ja erilise ajalooga Viljandi vanalinna maja taastamisega ilusa alguse teha. Teised pangad ütlesid kõik meile EI, sest oleme ühistuna liiga pisikesed. Mis sest, et selliseid vanalinna maju pole siin palju ja mis sest, et aiast paistavad lossimäed.

Laenurahaga võtsime ette fassaadi ja vundamendi remondi. Selle kõige juures tuli arvestada, et asume rangel muinsuskaitsealal ning tööd on mõnevõrra kallimad kui mujal.

Kõik need aknad ja ka välisuks, mis renoveerimiseelsetelt piltideltki vastu vaatavad, on täpselt samad, mis uutel. Lihtsalt nüüd on need restaureeritud. Maja karkass on tõstetud, sest see oli vajunud alla. Aknad ja uksed on otseks rihitud. Vundament on täidetud ja pealt viisakalt krohvitud. Tegime korda ka majja siseneva veetrassi ja kanalisatsiooni, mis oli koos maja vajumisega munakivitänava alt kavalalt katki läinud.

Kogu vana fassaadilaud, mida sai aastakümnete värvikihtidest puhtaks teha ja värskega katta, on samuti uuesti peal. Pidasime seda väga oluliseks. Osa fassaadilauda, mis oli liiga mäda, on samalaadse profiiliga asendatud. Kogu veneaegne vihmaveetorustik on mineva visatud ja asendatud korraliku käsitööliku tsinkšedöövriga. Samuti kõik räästalauad ja räästaplekid on nüüd nii nagu peab. Ning majja fassaadilt sisenenud tuleohtlik elektrikaabel ning mitmed eri aegadest pärit elektriarvestid ja kaitsmed on ka majaelanike rõõmuks prügikasti visatud. Nüüd tuleb majja uus ja turvaline elektriliidestus.”

‍

Kristi Liiv sõnas, et nende sooviks on parandada kõigi neilt laenu saanud kortermajade elanike elukvaliteeti ning samuti maja ja korteri väärtust. “Aga paraku päris nii kategooriliselt seda siiski väita ei saa, kuna alati on majades ka inimesi, kes ei ole renoveerimise töödega rahul ja ei poolda seda. Jääb lootus, et pärast lõpptulemuse nägemist on ka nendel kergem ja toredam selles majas edasi elada,” ütles ta. Pole midagi teha. Alati leidub inimesi, kes on pigem nõus oma mullis elama ning kohe üldse ei taha, et nende ümber midagi muutuks. Muutused aga on vajalikud kasvõi kasvavate kuludega võitlemiseks ja siis on hea, kui majas on tehtud vajalikud tööd, et kulud kõrgele ei läheks.

‍

Eeltöö olulisus

Samamoodi nagu ei saa pank alati päris kõikidele soovijatele laenu anda, peaks ka korteriühistu hoolikalt läbi mõtlema, kas neil on laenu üldse võimalik saada. Kristi Liiv sõnas, et asjaolusid, millele korteriühistu peab mõtlema, on palju. Ühed olulisemad on ühistu korrektne majandamine (majanduskavad, raamatupidamine jms) ning ühistu liikmete kuumaksete tasumise korrektsus. Kui majas on juba enne laenu võtmist mitmed korterid oma igakuiste kulude tasumisega hädas, siis ei ole suurt lootust, et see peale laenu võtmist kergemaks muutub. Sellega tuleb vaid üks täiendav kohustus juurde ja paneb elanikud veel suurema maksekoormuse alla. Lisaks on oluline ka aru saada, et kohustus võetakse pikaks ajaks ja see on seotud korteriga, mitte omanikuga. Ehk, kui soovitakse korterit müüa, siis laenu tasumist jätkab iga uus korteri omanik. Eelneval omanikul lõpeb laenu tasumise kohustus koos korteri müügiga.

“Selleks, et olla kindel ühistu liikmete laenu tasumise valmisolekus, saame soovitada juba enne laenu võtmist koguda ühistus laenu tagasimakseteks vajalikku kõrgemat remondifondi 2-3 kuud. Siis on hästi näha, kas maksed on ikka jõukohased ja jääb ära risk, et ebaõnnestumise korral jääb laen tasumata. Kogunenud raha saab ühistu omal äranägemisel maja hüvanguks ära kasutada.“

‍

“Laenu andes arvutame ühistule välja minimaalse nõutava remondifondi makse ühe ruutmeetri kohta, mis sisaldab juba 15% reservi, millega saab siis katta võimaliku euribori tõusu või ka mõned lühiajalised võlgnevused. Selle abil saab ka finantseerida ettenägematuid remonditöid. See on ka üks peamine riske maandav meede – koguda reservi ootamatusteks,” tõi Liiv välja. 

‍

Kodune pank

LHV-d võiks teistele eelistada, kuna nad on Eesti kapitali põhinev pank, kellel on kõik otsuste tegemise tasemed siinsamas Eestis. “Võtame iga laenuprojekti individuaalselt ja soovime teha parima pakkumise just taotlevale ühistule. Soovime olla paindlikud ja kaasa mõelda, mis teinekord tähendab ka tavapärasest oluliselt erinevat lõpplahendust,” kirjeldas Liiv. Samuti on arveldamine LHV-s lihtne ja maksed tasuta, neil saab panna vaba raha tähtajalisele hoiusele veidi kõrgemat intressi teenima ning igakuised maksed saab ühildada ühistu raamatupidamisprogrammiga Korto. 

Laenu võtmise protsess ei ole raske, küll aga on oluline ühistul enne läbi mõelda, kas ja mis ulatuses seda teha. Üle oma võimete elamine ei vii heade tulemusteni. Aga kui otsus on positiivne, siis ühistute jaoks on laenu taotlemine tehtud võimalikult lihtsaks. Peamiseks kanaliks laenu taotlemise alguses on korteriühistu laenutaotluse vorm LHV kodulehel. Kui kõik tingimused ei ole veel teada või otsustatud, siis saab taotluses tõmmata nendesse lahtritesse kriipsud ja küsida esialgset pakkumist minimaalse info pealt. Samuti on võimalik info saamiseks kirjutada aadressil kylaen@lhv.ee.

“Julgustame kõiki ühistuid uurima just nende ühistu laenuvõimalusi ja tegema oma elukeskkonda paremaks. Kõik päringud on tasuta. Samuti saame anda konsultatsiooni ka telefoni teel, kõik kontaktid on leitavad meie kodulehel,” sõnas ärilaenuhaldur Kristi Liiv lõpetuseks.