.png)
• Äripinnad võivad tekitada majas pingeid ja müra.
• Selged reeglid aitavad vältida elanike konflikte.
Korteriühistus, kus lisaks korteritele tegutsevad ka äripinnad, muutub maja elu tavaliselt märksa keerulisemaks kui tavalises elamus. Esialgu ei pruugi selles keegi probleemi näha. Alumisel korrusel töötab väike kohvik, ilusalong või büroo ning kõik tundub toimivat täiesti tavapäraselt. Mõne aja pärast võivad hakata ilmnema teemad, mille peale majaelanikud varem isegi mõelda ei osanud.
Sageli saavad probleemid alguse üsna märkamatutest muutustest - õhtuti liigub majas rohkem võõraid inimesi, maja ees seisavad pidevalt võõrad autod ning elanikud hakkavad kurtma müra ja suurenenud liikumise üle trepikojas. Alguses võivad need tunduda väikeste muredena, kuid aja jooksul tajuvad elanikud muutusi järjest teravamalt, eriti siis, kui äripind tegutseb õhtuti või nädalavahetustel, näiteks juhul, kui korterelamu äriruumides asub baar, restoran või muu meelelahutuskoht, kust kostub korteritesse muusika ja hilisõhtune melu.
Keerulisemaks muutub olukord sageli siis, kui äripinna tegevus aja jooksul muutub - vaiksest kontorist võib saada ilusalong, treeningstuudio või toitlustuskoht, millega kaasneb suurem külastajate arv, tihedam kulleriliiklus ning rohkem müra ja sagimist maja ümbruses. Sellistes olukordades tunnevad korteriomanikud sageli, et neid ei ole muudatustest õigel ajal teavitatud või nende arvamust pole üldse küsitud.
Mõnel juhul võib selline olukord kujutada endast ka korteriomandi varjatud puudust. Näiteks siis, kui korteri ostja ei teadnud ostuhetkel, et hoone äriruumides tegutseb baar või muu õhtuse tegevusega meelelahutuskoht, kust levib korterisse tugev müra või muusika. Samuti võib puudusega olla tegemist juhul, kui müüja on väitnud, et äripinna tegevus ei häiri eluruumi kasutajate rahu.
Üks sagedasemaid konfliktiallikaid sellistes majades on ka parkimine. Elanikud peavad loomulikuks, et maja ümbruses olevad kohad kuuluvad eelkõige neile. Äripindade kliendid mõtlevad aga praktiliselt - auto jäetakse sinna, kuhu parajasti ruumi on. Kui parkimiskorraldus pole algusest peale selgelt kokku lepitud, lähevad suhted kiiresti pingeliseks. Mõnes majas jõuab olukord isegi selleni, et inimesed hakkavad üksteise autosid pildistama või omavahel süüdistusi jagama.
Rahaküsimused muudavad suhted sageli veelgi keerulisemaks. Korteriomanikud küsivad üsna tihti, miks peaksid nemad kandma samu kulusid äripindadega, mis kasutavad rohkem vett, elektrit ja üldkasutatavaid pindu kui tavaline korter. Eriti teravaks muutuvad vaidlused siis, kui majas tegutseb kohvik, pood või muu suure külastatavusega ettevõte. Siis kerkib paratamatult küsimus, kuidas jagada õiglaselt kulusid ja vastutust.
Paljudes majades muutub probleemiks ka ventilatsioon. Toitlustuskohtade, iluteenuste või muude äripindade puhul võivad korteritesse jõuda lõhnad ja müra. Sageli tekivad probleemid näiteks siis, kui kohvik või restoran hakkab kasutama algsest võimsamat köögitehnikat või muutub ettevõtte töömaht suuremaks kui algselt planeeritud. Sellega kaasneb tavaliselt vajadus tugevama ventilatsiooni järele, kuid vanema maja tehnilised süsteemid ei pruugi selleks sobida. Mõnikord paigaldatakse ventilatsioon ümber ilma korralike kooskõlastusteta või hakatakse olemasolevat süsteemi kasutama palju suurema koormusega, kui maja projekteerimisel ette nähti. Selle tagajärjel võivad lõhnad, kuumus või ventilatsioonimüra hakata levima korteritesse ning elanikud tunnevad üsna kiiresti, et nende tavapärane elukeskkond on häiritud.
Korteriühistu juhatus satub sellistes olukordades sageli keerulisse rolli. Ühelt poolt ootavad elanikud kiiret sekkumist ja konkreetseid lahendusi. Teiselt poolt on äripindade omanikel samuti oma õigused ning sageli ka tugev huvi äritegevust laiendada. Juhatus peab suutma jääda rahulikuks ka siis, kui vaidlused muutuvad väga emotsionaalseks ja isiklikuks.
Kui probleemid hakkavad korduma, siis ei tasu neid liiga kaua lihtsalt pealt vaadata lootuses, et olukord laheneb iseenesest. Praktika näitab pigem vastupidist - mida kauem probleemidega ei tegeleta, seda närvilisemaks inimesed muutuvad. Mingil hetkel ei räägita enam ainult mürast või parkimisest, vaid tekib üldine usaldamatus kogu juhatuse ja maja sisekliima vastu.
Palju probleeme saab ära hoida sellega, kui tähtsad asjad pannakse kohe kirjalikult paika. Väga paljud hilisemad vaidlused saavad alguse sellest, et kunagi lepiti midagi kokku suuliselt ning hiljem mäletavad pooled seda täiesti erinevalt. Kui probleemid korduvad, oleks soovitatav:
See ei tähenda kohe kohtuvaidlust, vaid lihtsalt seda, et ühistul oleks tekkinud olukordadest selge ülevaade olemas.
Sageli selgub probleemide käigus ka see, et majas polegi kunagi korralikult kokku lepitud, millised reeglid äripindadele kehtivad. Näiteks:
Kui sellised küsimused jäävad lahtiseks, hakkavad inimesed ise piire tõmbama ning sellest sünnivadki konfliktid.
Mõnikord aitab olukorda parandada juba see, kui pooled päriselt ühe laua taha istuvad. Korteriühistutes, kus juhatus ja äripinna omanikud on suutnud omavahel normaalselt suhelda, leitakse sageli ka praktilised lahendused. Näiteks:
Korteriühistutel soovitatakse tähelepanelikult jälgida ka seda, kas äripindade tegevus vastab nende algsele kasutusotstarbele. Vaikne büroo võib aja jooksul muutuda hoopis intensiivse külastatavusega ettevõtteks ning siis ei pruugi maja tehnilised lahendused ega elanike ootused enam olukorrale vastata.
Seetõttu võiks juhatus aeg-ajalt kontrollida:
Paljud juhatused väldivad spetsialistide poole pöördumist, sest see tundub kallis või keeruline. Praktikas võib aga üks õigel ajal küsitud nõuanne säästa hiljem väga palju raha, aega ja närve. Keerulisemate olukordade puhul võib abi olla:
.png)
