Korteriühistu juhil tuleb teha mitmesuguseid otsuseid, mis mõjutavad kogu maja tulevikku: katusevahetus, fassaaditööd, rõdude renoveerimine, torustiku uuendamine, trepikodade remont. Üks keerulisemaid etappe on sobiva teenusepakkuja leidmine. Just siin on paljud juhid kogenud, kuidas head kavatsused võivad viia halva tulemuseni – eriti siis, kui otsust tehakse ainult sotsiaalmeedia jututoa, tuttava soovituse või "naabermaja kogemuse" põhjal.

Kõik soovitused pole halvad – aga need pole piisavad

Ei ole midagi halba selles, kui naabermaja elanik kiidab mõnd töömeest või firmat. Head kogemused väärivad jagamist. Kuid iga korterelamu on oma olemuselt unikaalne: erineva ehitusaastaga, konstruktsiooni, tehnosüsteemide ja vajadustega. See, mis toimis ühes majas, ei pruugi olla kaugeltki sobiv teises.

Näiteks võib fassaaditöö, mis naabri majal kesta aitas, sinu majale olla hoopis riskantne, kui seal on teistsugune soojustus või niiskusprobleemid. Või rõdude remont, mis „tuttaval firmal“ hästi välja tuli, osutub probleemseks, sest sellel objektil puudus projekteerimine ja töö ei vasta ehitusnõuetele.  

Eksperdi roll on suurem kui „kontrollida töömeest“

Kui räägime eksperdist, siis ei pea me silmas pelgalt „inseneri, kes üle vaatab“, vaid inimest, kes oskab:

• koostada tehnilise lähteülesande (mida üldse vaja teha ja miks),  

• hinnata pakkumisi objektiivselt, mitte ainult hinna järgi,

• võrrelda lahendusi tehnilise sobivuse, vastupidavuse ja pikaajalise väärtuse järgi,

• juhtida või jälgida tööde kvaliteeti,

• aidata sõlmida läbipaistva ja õiguskaitsega lepingu.

Ekspert näeb detaile, mida ühistujuht või korteriomanikud sageli ei märka – alates vale tehnoloogia kasutamisest kuni potentsiaalsete garantiiprobleemideni.

Odav ei tähenda head – ja isiklik kogemus pole alati objektiivne

Kui valik tehakse lihtsalt selle põhjal, „et keegi ütles, et nad tegid hästi ära“, võib ühistu sattuda keerulisse olukorda. Üks Tallinna ühistu tellis rõdude värvimise firma kaudu, keda soovitas tuttav teises linnaosas. Väliselt tundus kõik korras, aga hiljem selgus, et töömehed kasutasid odavat ja alusmaterjalile mittesobivat värvi. Juba pärast talve oli roosteplekid peal, värv kohati maha koorunud ja garantii kehtetuks osutunud – sest leping oli tehtud ebamääraselt ja ilma vastutust tagavate tingimusteta. Parandus maksis rohkem kui töö ise.

Eksperdi kaasamisel oleks selline risk olnud selgelt nähtav juba enne töö algust.  

Kas ekspert on lisakulu või kindlustus?

Paljud korteriühistud kõhklevad eksperdi kaasamises just hinna pärast. Kuid kui panna see perspektiivi: näiteks 40 000 euro suuruse paarinädalase fassaaditöö puhul võib maksta tehniline järelevalve või projektijuhtimine  tuhande euro ringis või rohkem. Samas aitab see vältida:

• tööde ümbertegemise vajadust,

• peidetud lisakulutusi (mida lepingus ei mainita),

• vaidlusi garantiide üle.

Eksperdi rolli võib võrrelda kindlustusega – sa ei pruugi teda iga kord vaja minna, aga kui midagi läheb valesti, on tema olemasolu asendamatu.

Mida peaks ühistujuht tegema?

Hea ühistujuht ei pea olema ehitusekspert. Aga ta peab teadma, kelle nõu usaldada. Soovitused võivad olla väärtuslikud, aga otsustades ainult nende põhjal, ei pruugi valik olla piisavalt läbimõeldud. Selle asemel võiks juht:

• Koguda soovitusi ja panna need lähteinfoks

• Kutsuda kohale tehnilise eksperdi, et hinnata maja vajadusi

• Tellida tööde lähteülesanne või projekt

• Võrrelda pakkumisi koos professionaaliga

• Sõlmida lepingu, mis kaitseb nii ühistut kui ka tööde kvaliteeti

Usaldus on oluline. Kuid tehnilistes ja kulukates otsustes peab see toetuma faktidele, mitte ainult kogemusele. Korteriühistule teenuse tellimisel kasutatakse maksmisel korteriühistu liikmete raha. Eksperdi kaasamine aitab tagada, et korteriühistu investeeringud oleksid läbimõeldud, dokumenteeritud ja kestaksid aastaid. Sest lõpuks vastutab tavaliselt otsuse eest juhatus – ja just selle otsuse mõju tunneb kogu maja.