Trendid kinnisvarahalduses: Olulisemaks muutuvad digipädevus, tarkvarade ja nutikate lahenduste kasutamine

Eestis on kinnisvarahaldurite roll korteriühistute kõrval viimastel aastatel oluliselt kasvanud. Kui varasemalt oli ühistu peamine majahalduse korraldaja, siis nüüd kasutatakse üha sagedamini professionaalsete haldusfirmade teenuseid. Selle põhjuseks on kindlasti ka haldus- ja ehitusküsimuste muutumine järjest keerulisemaks. Renoveerimisprojektid, energiatõhususe nõuded ja igapäevase halduse juriidilised nüansid vajavad tihti eriteadmisi, mida vabatahtlik juhatus üksi pakkuda ei suuda. Kinnisvarahaldurid on muutunud justkui ühistute partneriteks, kes aitavad tagada elamute korrashoiu ja elanike huvide kaitse. Samas tekitab see küsimusi vastutuse ja otsustusõiguse jaotuses: kus lõpeb ühistu roll ja algab haldusfirma oma? Kuigi juriidiline lõplik vastutus jääb alati ühistu juhatusele, vastutab haldusfirma oma töö eest vastavalt lepingus kokkulepitule. Viimaste aastate arengud näitavad, et kasutatakse palju koostöömudelit, kus ühistu juhatus säilitab strateegilise juhtimise, kuid igapäevased tehnilised ja majanduslikud toimingud on usaldatud professionaalidele. Selline tasakaal aitab vähendada juhatuse liikmete koormust ja samal ajal tagada, et maja asjad saavad õigel ajal ja korrektselt aetud.

MTÜ Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liidu tegevjuht Maili Kivirähk rääkis Kortermajalehele antud intervjuus kinnisvarahaldurite kutseeksamitest ning kitsaskohtadest kortermajade halduses.

Mis vahe on kutsetunnistusega ja ilma tunnistuseta halduril?

Kutsetunnistus kinnitab, et halduril on erialased teadmised ja oskused, mis on kutse väljaandja poolt kontrollitud ning vastavad kehtivatele kutse standarditele. Ilma kutsetunnistuseta halduril ei ole ametlikku tõendit pädevuse kohta, mistõttu võib tema kompetents olla ebaselge. Kutsetunnistus annab ühistule kindluse, et teenust osutab professionaal, kes järgib kehtivaid standardeid ja eetikapõhimõtteid.

Kui palju on Eestis praegu kutsetunnistusega kinnisvarahaldureid?

Eestis on hinnanguliselt umbes 300–350 kehtiva kutsetunnistusega kinnisvarahaldurit. See arv on viimastel aastatel stabiilselt kasvanud, sest üha rohkem nii teenusepakkujaid kui ka ühistuid väärtustab professionaalsust.

Millised on kinnisvarahalduri kutseeksami põhinõuded? Kui suur osa eksamil läbib esimesel katsel?

Eksami aluseks on kinnisvarahalduri kutsestandard, mis hõlmab nii õiguslikke, majanduslikke kui ka tehnilisi teadmisi. Eksamil hinnatakse lisaks teooriale ka praktilisi oskusi, näiteks lepingute sõlmimist, eelarvete koostamist ja korrashoiu kavandamist. Esimesel katsel sooritab eksami ligikaudu 60–70% kandidaatidest.

Kui sageli peaks haldur end täiendama või kutset uuendama?

Kutsetunnistuse  kehtivus on  viis aastata. Selle aja jooksul on vajalik läbida täienduskoolitusi vähemalt 8 h aastas  ning kutse taastõendamisel  esitada tõendid selle kohta. Juhul kui viie aasta jooksul pole 40h täiendkoolitust läbitud saab teha teooria testi.

Kui keeruline on kutsetunnistuse uuendamise protsess ja kuidas seda kontrollitakse?

Kutsetunnistuse taastõendamine  ei ole keeruline, kuid eeldab dokumenteeritud tõendamist, et haldur on end pidevalt täiendanud ja praktikas aktiivselt tegutsenud. Kutse andjana, EKKL kutsekomisjon  kontrollib nii koolitustõendeid kui ka töökogemust.

Millised on teie hinnangul peamised teadmiste või oskuste puudujäägid, mida olete märganud kutseeksamite ajal? Kas on konkreetseid valdkondi, mida tuleks haldurite koolitusprogrammis paremini käsitleda?

Peamisteks puudujääkideks kutseeksamitel on olnud seadusandluse vähene tundmine kinnisvara korrashoiu valdkonnas ning tavapädevus tehnosüsteemide hoolduse osas. Täiendamist vajavad ka teadmised digilahendustest. Samuti on tasemetööde kaitsmisel märgata kalduvust kõrvale minna etteantud teemadest.

Kas Eestis kehtib mingi miinimumstandard, millest haldus ei tohiks allapoole jääda? Kes kontrollib üldiselt haldurite tööd?

Jah, halduri töö peab vastama seadustele ja kutse standarditele. Üldist kvaliteeti kontrollivad peamiselt tellijate esindjad (korteriühistute juhatused), kuid kutsetunnistusega haldurite puhul kehtivad samuti nii  kutse-eetika kui kvalifikatsiooninõuded.

Kas Eestis on piisavalt pädevaid spetsialiste just kortermajade korrashoiuks?

Spetsialiste on, kuid nõudlus ületab selgelt pakkumise, eriti väiksemates piirkondades. Paljud kogenud haldurid lähevad pensionile, samas uusi spetsialiste tuleb peale aeglasemalt kui tarvis. See suurendab survet tõsta kutse väärtust ja tuua noori inimesi valdkonda ja ala populariseerida.

Kas viimastel aastatel on näha, et uued haldurid tulevad turule parema ettevalmistusega?

Jah, noorem põlvkond tuleb turule parema tehnilise ja digitaalse ettevalmistusega. Samas vajavad nad praktikas tihti rohkem kogemust hoonete korrashoiu igapäevastes väljakutsetes

Millised oskused muutuvad lähiaastatel korrashoiuvaldkonnas olulisemaks?

Olulisemaks muutuvad digipädevus- tarkvarade ja nutikate lahenduste kasutamine, keskkonnasäästlikkuse alased teadmised ning elanikega suhtlemise ja kaasamise oskus.

Mis on täna suurimad kitsaskohad Eesti korterelamute halduses?

Peamine probleem on kortermajade suur remondivajadus ja omanike vähene valmisolek investeeringuteks. Sageli on raskusi ühistu liikmete kokkulepete saavutamisega. Samuti mõjutab valdkonda kvalifitseeritud tööjõu nappus ja teenuse kvaliteedi ebaühtlane tase. Samuti korteriomanike vähene aktiivsus oma korteriühistu asjades kaasa rääkida.

Kas korteriomanikud oskavad üldiselt hinnata halduri tööd?

Korteriomanike arusaam halduri tööst on tihti piiratud. Sageli märgatakse halduri panust alles siis, kui tekivad probleemid. Probleemid tulevad välja alles siis, kui midagi on tegemata. Teadlikumad korteriomanikud hindavad halduri pädevust, kuid üldiselt võiks ühistute juhtkondade teadmised olla tugevamad, et osata halduri panust õiglaselt hinnata.

‍

Loe ka: Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit: elanike kinnisvarateadlikkus on madal